/nginx/o/2011/04/15/558579t1h028f.jpg)
Raamatukogud ei saa aegunud autoriõigusseaduse tõttu oma e-raamatuid ise valida ja autorid ei saa e-raamatu laenutuse pealt hüvitist.
Autoriõigus on e-raamatutele jalgu jäänud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna keskraamatukogu teenindusdirektor Triinu Seppami sõnul ei saanud raamatukogu eelmisel aastal osta ligi 58 protsenti soovitud e-raamatutest, millest omakorda umbes 63 protsenti olid Eesti autorite teosed, vahendas rahvusringhäälingu uudisteportaal ERRi raadiouudiseid.
Seppam selgitas, et e-lugerite sisu sõltub paljuski autoriõiguse seadusest ja kuna autoriõiguse seadus täna e-raamatute laenutust otseselt ei reguleeri, tuleb iga e-raamatu laenutamiseks küsida eraldi nõusolekut autorilt, kirjastajalt ja/või ka e-raamatu tootjalt.
Euroopa Liidu seadusandluse kohaselt on e-raamat teenus, mitte raamat, mis tähendab et käibemaks on e-raamatutele 20 protsenti, samas kui raamatutele on see 9 protsenti, lisaks on ühe e-raamatu litsentsi eluiga vaid 20 laenutuskorda.
«Kui seadust ei muudeta, siis mingil ajal näiteks, kui e-raamatuid on rohkem või sama palju kui paberkandjal raamatuid, tekib selline olukord, kus kirjandust saavad lugeda ainult need, kellel on raha seda osta,» rääkis Seppam, lisades, et tegemist on sotsiaalse ebavõrdsuse küsimusega.