/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2014/04/22/2977622t1h0e13.jpg)
Kultuuriministeerium pakub välja, et kindlate istekohtadega teatrietendustel võiks loobuda piletite lauskontrollist, hoides sellega kokku uute piletiskännerite ostuks vaja minevat raha.
Ministeerium: teatrietendustel poleks piletite lauskontrolli tarvis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Draamateatri hallatav piletimüügi ristkasutussüsteem Piletimaailm taotleb tänavu kultuuriministeeriumilt tarkvara arendamiseks 70 000 ja uute ribakoodi skännerite soetamiseks 20 000 eurot. Kultuuriministeeriumi siseauditi osakond leiab aga, et enne nende ostmise üle otsustamist peaks analüüsima, kui palju neid tegelikult vaja on ning ehk on võimalik skännereid hoopis rentida.
Praegu on Piletimaailmal 38 skännerit, millega ei ole võimalik lugeda piletikoodi mobiiltelefoni ekraanilt. Samas on mobiilipiletid jõudsalt kasvav trend ning Piletilevi kasutab neid juba kaks aastat.
«Teiste EL riikide praktikaga tutvudes selgus, et näiteks Soomes loobutakse järjest enam piletite kontrollimisest nummerdatud istekohtadega saalides,» märgib kultuuriministeeriumi siseauditi osakond oma nõuandvas töös Draamateatrile.
Kuna praegu müüakse teatripileteid nii Piletimaailma kui Piletilevi kaudu, siis peab neid kontrollivatel teenindajatel olema käes kaks skännerit – nii Piletimaailma kui Piletilevi oma. «Samas on risk, et kui pileteid uksel ei kontrolli, on saalis ilma piletita teatrikülastajad, väga väike,» märgib ministeerium.
«Piletite lauskontrolli asemel võiksid publikuteenindajad pigem lahendada saalis istekohtadega tekkivaid probleeme, sest pettused nummerdatud istekohtadega saalis tulevad kohe välja – kas on ühele kohale mitu pretendenti või istub külastaja kohal, mis müügiprogrammi saaliplaani alusel peaks vaba olema,» märgitakse töös.
Piletite lauskontrollist loobudes oleks vaja osta vähem uusi skännereid, piisaks vaid ühest skännerist maja või saali kohta.
Küll aga jääb piletikontrolli vajadus alles näiteks suvistel üritustel, kus nummerdatud istekohti ei ole.
Kui loobuda hooajal piletite lauskontrollist, võiks kaaluda võimalust, et osa skännereid hoitaks Piletimaailmas, kust neid vastavalt vajadusele rentida saab. Hooaja lõppedes tagastaks litsentsisaajad kõik skännerid Piletimaailmale ning suveürituste piletite kontrollimiseks renditakse skännereid vastavalt tegelikule vajadusele.
Sellisel juhul ei oleks juurde vaja osta 35-40 skännerit, vaid piisab tunduvalt väiksemast arvust, leiab siseaudit.
Ministeeriumi siseauditi osakond leiab töös ka, et tarkvara arendamiseks ja skännerite ostuks vajamineva ca 90 000 eurot saab võtta Piletimaailma eelnevate aastate tulemist.
Piletimaailm teenis mullu omatulu 170 000 eurot, mis moodustus piletimüügi vahendustasudest, piletipõhjade müügist, reklaampindade müügist ja kaardimaksete tasudest.
Lisaks on Draamateater igal aastal taotlenud kultuuriministeeriumilt toetust süsteemi tarkvara arendamiseks ja printerid, skännerite ning muu taolise vara soetamiseks. Näiteks perioodil 2008-2013 on arendusteks kokku saadud riigilt toetust 204 000 eurot.