Peamiselt Põhjamaade filme levitava Estinfilmi juht Mati Sepping (pildil), teie levitatud Taani film «Kaaperdamine» kogus kinodes 1300 vaatajat. Kas tulite ots otsaga kokku?
Sõltumatu levitaja rabeleb vere ninast välja
22. aprill 2014, 16:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahjuks läks see oodatust viletsamalt, polnud meil tuntud näitlejaid, samas oli teema väga hea. Just viimase aktuaalsuse pärast (aasta parimaks Taani filmiks nimetatud linateos räägib Taani laevade kaaperdamisest Somaalia rannikul ja nende vabastamiseks peetavatest läbirääkimistest – T. T.) otsustasingi selle välja tuua. Tundus, et see võiks siinset kinolevi rikastada.
Õnneks oli sellel filmil ka MEDIA (Euroopa Liidu abiprogramm – T. T.) tugi – 30 protsenti levieelarvest (eelarve suuruse jätab ta enda teada – T. T.) –, samuti saan enamiku oma levitatavate filmide peale toetust kultuuriministeeriumi väärtfilmilevi programmist.
Kõik see aitas kulusid katta. Poleks seda, poleks meie kinolevis ka selliseid filme.
Eks see Euroopa filmide levitamine siin väikesel turul olegi suure riskiga seotud. Enamiku ajast rabeled, nii et veri ninast väljas, et vähemalt nulli jõuda, vaatajate hulk on peaaegu ennustamatu. Kui üks film aga kasumisse jõuab, on topelt hea meel, mullu näiteks norrakate «Kon-Tiki» (8383 vaatajat) või soomlaste «Joomahullu päevaraamat» (7820 vaatajat), isegi taanlaste «Jahiga» (3513 vaatajat) jäin rahule.
Nendega saab siis jälle mõne teise filmi auke lappida. (Naerab.)
Kui palju peaks ühel filmil vaatajaid olema, et pankrot uksele ei koputaks? Vähemalt tuhat?
See sõltub filmist, selle hinnast ja toetuste suurusest. Aga «vähemalt tuhat» on hea väljend, sest see annab levitajale kindluse, et levi on õigustatud ning pole toetajate ja filmi omanike ees piinlik. Samas on kinolevi ainult üks osa levist, lisanduvad DVD-, videolaenutus- ja telelevi. Ka see aitab riske maandada.