Üllatus, üllatus. Mina polnud midagi kuulnud arstist kunstikogujast Margus Punabist ja tema kogust. Ma pole kindel ka, et popkunstist raamatu kirjutanud Sirje Helme. Tema «Popkunst forever» igal juhul ei reprodutseeri pilte Punabi kogust.
Avangardiklassika Viljandis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kust ta need pildid hankis? Ilmselt kunstnikelt endilt, aga ilmselt mitte nii nagu Matti Milius, kes isegi Moskvas marssis kunstnike ateljeedesse ja ütles lühidalt: «Dai kartinu!»
Punab hakkas kunsti koguma 1980ndatel. See oli aeg, mil avangard oli veel rehabiliteerimata ja kunstnikud andsid meelega oma noorusaegseid asju.
Kaljo Põllu näiteks nägi Tartu kunstimuuseumi kogus oma 1960. aastate töid ja käskis need ära põletada.
Kondase keskus on keskendunud naivismile. Need noorte kunstnike esimesed katsetused võivadki tunduda veidi naiivsena, kuid avangardsed olid nad omas ajas küll.
Kuid kunstnike arenedes muutusid tööd professionaalsemaks. Paljud vajusid stampidesse, plagieerides pidevalt iseennast.
Miks just «Avangardi aabits»? Kuraatori sõnul on avangardi mõistmiseks vaja oma vastavat kukeaabitsat. Avangard pole mingi kunstistiil, vaid omamoodi kultuuriline uuendustele suunatud toimemehhanism. Kunstikriitik Clement Greenberg oma tuntud kirjutises «Avangard ja kitš» vastandab avangardi totalitaarsete režiimide konservatiivsele, massidele suunatud kunstile.
Et avangard pole stiil ega kunstivool, ilmneb ka sellel näitusel, kus on esindatud rühmitused ANK ’64, SOUP ’69, Visarid ja siis nn kaassammujad, kes ühtegi nimetatud rühmitusse ei kuulunud. Kõigil neil on oma stiil ja ühisosa on siit raske leida.
Võtame sellise kirju rea: Andres Toltsi «Vagu» – Tolts armastas kollata mööda äärelinna huvitavate motiivide otsingul; Malle Leisi kui lillelapse maalid; Jüri Arraku erootilise maiguga assamblaaž; Kaljo Põllu tööd (Põllu oli huvitatud ka op-kunstist); Ülevi Eljandi plakatlikud kompositsioonid; siis muidugi Leonhard Lapini krestomaatiline «Jänku suudlus» jne – kokku üle kahekümne kunstniku.
Teiste hulgas ka kolm Vinti, kuid ka Enn Põldroos, Ilmar Malin, Jüri Palm, Lembit Sarapuu jt. Kahju, et puudus üks meie avangardi tippe Ülo Sooster. Maikuuks peaks valmis saama ka kataloog.
Laupäeviti kell 14 toimuvad kuraatori loengud, näidatakse ka filme.
Arvan, et see näitus võiks tuuritada, palju neid siis on, kes hakkavad sellepärast eraldi Viljandisse sõitma?
«Avangardi aabits»
1960. ja 1970. aastate eesti kunst Margus Punabi kogust
Kuraator Gregor Taul
Kondase keskuses kuni 4. juunini