/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
Üle poole sajandi on täna oma 90. sünnipäeva tähistava kunstniku Siima Škopi piltidega illustreeritud raamatud rõõmustanud lugejaid. Tema joonistatud Pöial-Liisi, Lumivalgeke, Okasroosike, Vahva rätsep, Une-Mati ja paljud teised kangelased on sööbinud mitme põlvkonna mällu.
Juubilar on illustreerinud ligi 50 raamatut ja teinud sama palju autoriplakateid, joonistanud portreid ning akvarellinud arvukalt maastikke ja lilli. Juba maast madalast on Škopile meeldinud joonistada igasuguseid lõustu, nõidu, kaunitare...
Kunstnik jutustab loo kohtumisest ühes koolis, kus algklasside lapsed olid pärast koolipäeva suurde saali kamandatud, kössitasid toolidel ja üks õpetaja luges neile muinasjuttu «Hõbesõrg».
«Siis viskas mul ära: tõusin püsti, joonistasin valmispandud paberile oma kauni profiili koos oma kohutavalt ilusa ninaga ja küsisin: «Kas on nõia moodi?»
«On küll,» hõiskasid lapsed vastuseks.
«Mina olengi nõid!» ütlesin. «Ja nüüd võite koju minna.»
Õpetajad palusid mind kohvilauda, aga teel sinna peatasid mind viis poissi.
«Kuule,» palusid nad, «tee midagi niisugust ...»
«Kahjuks ma ei saa enam midagi niisugust teha, ma olen liiga vana.»
Kui ma õpetajate pakutud kohvi olin lõpetanud, ootas mind uksel väike poiss:
«Palun, kuidas saaks nõiaks?»
Ma jäin mõttesse: «Joonistamine on ka nagu nõidumine.»
«Ma lähen nüüd koju ja hakkan kohe joonistama,» hõiskas väike poiss jooksu pistes.»
Armastatud kunstniku juubeli puhul üllitas kirjastus Tänapäev ka omapärase Siima Škopi biograafia, milles on põimitud väärika daami mälestused ja perealbumi fotod tema enda joonistatud piltidega, mis kuuluvad kõik Eesti lasteraamatu kullafondi. Eesti rahvusraamatukogus on avatud ka kunstniku loomingu väljapanek.
Kunstnik Kirke Kangrol ei unune iial lapsepõlves saadud elamus Škopi piltidest, mille muinasjutuline-realistlik stiil on lastele arusaadav.
«Ta oskas neisse illustratsioonidesse panna ilusa maailma nägemuse. Mäletan, kuidas toona – kui selliseid õrnu ja ilusaid pilte oli vähe – sai neid imetletud. Selline ilus ja õilis maailmanägemine on Siima Škopis siiamaani säilinud.
Ta on muinasjutuline inimene oma vana kooli ülluse, aatelisuse ja õrnusega ... ning krõmpsaka kriitikameelega maailma ja inimeste suhtes, mida ta oskab vaimukal viisil jagada,» iseloomustab Kangro oma õpetajat.
Siima Škopi illustratsioone
• Vladimir Majakovski «Kelleks saada?» (1952)
• Hans Christian Andersen «Pöial-Liisi» (1956)
• Jacob ja Wilhelm Grimm «Lumivalgeke» (1958)
• Jacob ja Wilhelm Grimm «Okasroosike» (1961)
• Jacob ja Wilhelm Grimm «Vahva rätsep» (1963)
• «Peretütar ja vaeslaps» (1962)
• Eno Raud «Karu maja» (1972)
• Sergei Aksakov «Tulipunane lilleke» (1974)
• Dagmar Normet «Une-Mati rannakülas» (1986)
• Siima Škop «Seenepudru lugu» (1993)