Poola reportaažimeister

Poola kirjanik Mariusz Szczygieł kohtub lugejatega nii Tallinnas kui Tartus. Foto: Erakogu

Kolmapäevast laupäevani toimub Tartus kirjandusfestival, kus üheks külaliseks on ka Mariusz Szczygieł.

Mariusz Szczygieł (snd 1966) on Poola reportaažimeister, üks sealse uuriva ajakirjanduse tippe. 1990. aastast töötab ta Poola suurimas päevalehes Gazeta Wyborcza, 2004. aastast on selle iganädalase reportaažilisa Duży Format peatoimetaja. Lisaks on ta olnud saatejuht nii televisioonis kui raadios. 2006. aastal ilmus «Gottland», reportaažikogumik XX sajandi Tšehhist. Poolas võitis see tähtsaima kirjandusauhinna Nike lugejapreemia, 2009. aastal sai Szczygieł «Gottlandi» eest Euroopa Raamatuauhinna. Seoses «Gottland» ilmumisega eesti keeles on Mariusz Szczygieł sel nädalal toimuva kirjandusfestivali Prim­a Vista külaline.

Tänaseks on «Gottlandi» tõlgitud 15 keelde. Szczygieł on käinud «Gottlandi» esitlustel enamikus maades, mai lõpus sõidab ta ingliskeelset tõlget tutvustama New Yorgi raamatumessile.

Mariusz Szczygieł ütleb, et käib nendel esitlustel alati meeleldi, sest teda huvitab küsimus, kuivõrd universaalselt mõistetav see raamat on. «Minu jaoks ei ole «Gottland» niivõrd Tšehhimaast, vaid sellest, et süsteem põhjustab alati inimestele kannatusi. Igasugune süsteem. Ma mäletan, et kui seda kirjutasin, siis mõtlesin, et see peab olema kirja pandud nii, et ka Ameerika tudeng saab sellest aru ega pea vahepeal Vikipeediasse piiluma. Nii et New Yorgis selgub, kas see õnnestus.»

Szczygieł lisab, et mõnel maal avaldab muljet Tšehho­slovakkia ajalugu, näiteks Itaalias või Ukrainas, teistel maadel aga tema kirjutuslaad. «Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal räägiti palju minu stiilist. Mulle tundub, et need mõlemad asjad on tähtsad. Tegelased, kellega lugeja saab samastuda, ja jutustamise viis. Ma püüan alati jutustada asjadest nõnda, justkui oleks tegemist kriminaalromaaniga. Üks arvustaja nimetas seda striptiisilikuks meetodiks: ma ei reeda kunagi midagi kohe algul, kõigepealt tõmban kinda käest, siis teise, pärast pluusi...»

2010. aastal ilmus Mariusz Szczygieł teine Tšehhi-aineline raamat «Tee endale paradiis» («Zrób sobie raj») ja 2012. aastal ka kolmas «Láska nebeská». Viimane tähendab tšehhi keeles ebamaist või taevast armastust. Poolas on see Tšehhi kultuuri sünonüümiks. «Ah, need tšehhid, láska nebeská». Poola keeles tähendab laska niebieska lihtsalt sinist värvi jalutuskeppi, millele saab toetuda. See erinevus teeb poolakatele palju nalja. Tšehhi populaarkultuur on täis nalja, irooniat, mänglevust. Tšehhid ja poolakad näevad maailma täiesti erinevalt. Näiteks Tšehhoslovakkia filmi «Kauplus peatänaval» (1965. aastal sai see esimese Ida-Euroopa filmina võõrkeelse filmi Oscari – HL) Poola plakatil on žanrimääratluseks psühholoogiline draama, Tšehhoslovakkias – tragikomöödia. Miloš Formani «Blondiini armastust» reklaamiti Poolas psühholoogilise draamana, Tšehhoslovakkias komöödiana. Kuidas on võimalik, et filme nähakse nii erinevalt? Näiteks «Morgiana» plakatil oli Tšehhoslovakkias kujutatud naeratavat naist, Poolas aga hirmunud näoga naist, kelle pea kohal oli surnupealuu.

Veidi enam kui kuu tagasi ilmus Mariusz Szczygiełi koostatud ja kommentaaridega kapitaalne (1800 lk) koguteos «Antoloogia 100/XX» – sada XX sajandi Poola reportaaži. Eestis pole Poola reportaaž eriti tuntud, teatakse ehk vaid Kapuścińskit (aasta tagasi ilmus tema «Reisid Herodotosega»).

Kui Mariusz Szczygiełilt uurida, keda Poola reportaažikirjutajatest võiks eesti keelde tõlkida, siis ta soovitab Hanna Kralli, kes kirjutab juutidest, sakslastest ja poolakatest.

«Need on metafüüsilised reportaažid. Ajakirjandus ja metafüüsika? Jah, see on võimalik. Jacek Hugo-Bader kirjutab Venemaast, aga mitte nõnda nagu tüüpiline ajakirjanik, tema reportaažid on n-ö hulkuva koera vaatepunktist. Ta ronib igale poole, teeb igaühega juttu. On kirjutatud mõned head «Gottlandi» laadis raamatud, mis räägivad eri maadest konkreetsete inimsaatuste kaudu. Witold Szabłowski kirjutab raamatus «Mõrtsukas aprikooside linnast» nauditavalt Türgist, Mał­gorzata Rejmer raamatus «Bukarest, veri ja tolm» Rumeeniast.»

Eesti ajakirjanikele, kes sooviksid kätt proovida reportaažižanris, ütleb poolakas aga nii: «Reportaaž räägib tõestisündinud loost, see peab panema mõtlema ning sellel peab olema lihvitud vorm. Reportaaži kirjutaja peab siis ühendama faktid, ilu ja mõtte. Minu kirjutamismotoks on lause, mida kunagi lugesin ühe psühhiaatriahaigla patsiendi märkmikust. Ta pani sinna kirja mõtisklusi elu kohta. Teiste hulgas oli seal siis selline: «Kirjutamine? Pole sugugi nii lihtne inimeste aega hõlvata.»»

Prima Vista

7.–10. maini Tartus

Lisaks Mariusz Szczygiełile tulevad Tartusse näiteks saksa kirjanik Klaus-Peter Wolf, vene kirjanik Mihhail Veller, maineka Ingeborg Bachmanni kirjandusauhinna võitja, ukraina päritolu Katja Petrowskaja, saksa tuntud lastelaulude kirjutaja Bettina Göschl ning soome kirjanik Salla Simukka.

Kava: kirjandusfestival.tartu.ee/