/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/06/20/389661t1hcd32.jpg)
Reedel suri pärast pikka haigust ainsa Portugali autorina Nobeli kirjandusauhinna pälvinud José Saramago.
Suri Portugali ainus kirjandusnobelist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik ja kirjanik José de Sousa Saramago sündis 16. novembril 1922, 1998. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia, vahendas Locus Online.
1969. aastast kuulus Saramago Portugali kommunistlikku parteisse, ühe päevalehe peatoimetaja asetäitjana vallandas ta 1974.-75. aasta revolutsioonisündmuste aegu 24 ajakirjanikku, kes nõudsid väljaandelt suuremat pluralismi.
Vankumatu kommunistina oli ta Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi kriitikute hulgas. 2009. aastal kandideeris ta edutult europarlamenti. Saramago oli ka tuntud kui suur Iisraeli kriitik, paljud holokaustiohvrid ja intellektuaalid pidasid ta vaateid antisemiitlikeks.
José Saramago kirjutas nii romaane kui ka näidendeid ja luulet. Tema kirjanduslikuks läbimurdeteoseks peetakse 1982. aastal ilmunud romaani «Baltasar ja Blimunda» («Memorial do Convento»). Kriitikud peavad parimaks teoseks 1984. aastal ilmunud romaani «Aasta, mil suri Ricardo Reis» («O Ano da Morte de Ricardo Reis»).
Saramago oli ka võitlev ateist. Pärast seda, kui Portugali konservatiivne valitsus oli takistanud ta romaanil «Jeesus Kristuse evangeelium» («O Evangelho Segundo Jesus Cristo»; 1991) kandideerimast Euroopa kirjandusauhinnale, lahkus kirjanik Portugalist ning kolis Hispaaniale kuuluvatele Kanaari saartele, kus ta Lanzarote saarel ka suri.
Saramago tekste on tõlgitud kokku 25 keelde. Eesti keeles on Saramago loomingust ilmunud Mare Vega Salamanca tõlkes 2007. aastal fantastikasugemetega allegooriline romaan «Pimedus» («Ensaio sobre a Cegueira»; 1995).