Ulmejutuvõistluse võitis Mann Loper

Ulmeajakirja Täheaeg toimetaja Raul Sulbi ning jutuvõistluse žürii liikmed Triinu Meres (eelmise võistluse võitja) ja Eva Luts (kirjastuse Fantaasia juhataja).

FOTO: Joel Jans

Kirjandusfestivali Prima Vista raames toimunud Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia ulmejutuvõistluse võitis Mann Loper jutuga «Meister ja õpipoiss».

Teisele auhinnalisele kohale tuli Heinrich Weinberg jutuga «Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?» ning kolmandale, samuti premeeritavale positsioonile tuli Mehis Pihla jutt «Vastuoksa».

Veel reastas žürii esikümne lood:

4. «Aahe oma», Osvald Soobel

5. «See maailm on mulle», Maniakkide Tänav

6. «Küljeluust ja lihast», Tea Roosvald


7.–8. «Joroski öö», Andrei Samoldin


«Must palee», Helen Käit


9.-11.«Varjutaimed», Piret Jaaks


«Kuu kättemaks», Helen Käit


«Ma ka ujun», Jüri Kallas.

Teise vooru pääsesid järgmised tööd (kohad 12. - 23.):


«Läbi külma metalli», Miikael Jekimov


«Viimane robot paradiisis», Seio Saks


«Maa sool», Meelis Friedenthal


«Seeme», Martin Kirotar


«Kalliskividega noa lugu», Annika Lindok


«Sei-tu-bah?», Kadri Pettai


«Valge mälestused», Lea Pullerits


«Ohtlikud unelmad», Sirje Kingsepp


«Kirjad Päikesele», Tuuli Tolmov


«Küülikute marss», Peeter Helme


«Teisel sagedusel», Toomas Jürgens

«Sinised silmad», Krafinna

Jutuvõistlus ise toimus seekord kolmandat korda. Eelmiste jutuvõistluste võitjad on kas kirjandusmaailmas tuntud tegijad või tuntust kogumas. Kõige esimene jutuvõistlus toimus 10 aastat tagasi, aastal 2004 ja samuti festivali Prima Vista raames. Selle võitis Meelis Friedenthal. Teine võistlus toimus aastal 2011 ning selle võitis Triinu Meres, kes on viimastel aastatel kerkinud kodumaisel ulmemaastikul Indrek Hargla järel ehk põnevuselt teiseks autoriks.

Kokku võttis seekordsest jutuvõistlusest osa 65 lugu, teise vooru pääses kokku 23 teksti. Äramärgitud 11 juttu ilmuvad järgmises Täheaja-kogumikus, mis tuleb trükist välja ehk sügiseks, kuid võistlus andis nõnda palju väärt tekste, et ilmselt leiab neid ka üle- ja üleülejärgmisest Täheajast. Aga samuti võrguajakirjadest Reaktor js Algernon.

«Hästi palju oli elu-pärast-surma lugusid ja maailm-lõppes,-mis-nüüd-edasi-saab lugusid. Kuna selliste juttude hulgas oli kõva konkurents, siis suhtusime ilmselt neisse natuke karmimalt,» rääkis žürii liige Eva Luts.

«Tähtis oli kahtlemata see, kas autoril oli midagi öelda, kas ta teadis, kuhu jutuga välja jõuda tahab, kas lugu suudab kaasa haarata, sees midagi liikuma panna. Oli lugusid nii teaduslikust fantastikast, fantaasialugusid, õudusjutte kui alternatiivajalugusid. Kui eelmistel jutuvõistlustel on olnud palju õudusjutte, siis seekord oli neid vähem, teaduslikku fantastikat isegi huvitaval kombel päris palju – seda on alati vähem olnud. Meeldis ka see, et rasket žanri, alternatiivajalugu, oli päris mitu väga tugevat tööd,» rõhutas Luts.

Ulmeajakirja Täheaeg toimetus võtab lähipäevil ühendust esikümnest välja jäänud autoritega, kelle tööd võiksid kirjastuse Fantaasia hinnangul paberkandjal ilmuda.

Jutuvõistluse toetajate hulgas olid hasartmängumaksu nõukogu, Tartu Kultuurkapital, Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia.

Tagasi üles