2013 oli viljakas filmiaasta

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Film «Kertu»
Film «Kertu» Foto: arhiiv

Eestis valmis 2013. aastal 40 pikka filmi, neist kümme pikka mängu-, 27 pikka dokumentaal-, kaks pikka animafilmi ja üks pikk muu film, teatas statistikaamet.

Kokku valmis Eestis 2013. aastal 235 filmi, millest 40 olid täispikad ja 195 lühifilmid, enamik neist on linastunud televisioonis. Kinos esilinastus 18 pikka filmi, neist üheksa pikka mängufilmi, seitse pikka dokumentaalfilmi, üks pikk animafilm ja veel üks pikk film, mis eelmiste alla ei liigitu.

Kuigi võrreldes 2012. aastaga, mil Eesti film tähistas oma 100. sünnipäeva, valmis veidi vähem filme, oli mullu siiski viljakas filmiaasta.

Kinos linastus kokku 376 filmi, millest 50 olid Eesti filmid. Kinoskäikude koguarv oli ligi 2,6 miljonit ja see kasvas 2012. aastaga võrreldes veidi.

Eesti filmidest kogus 2013. aastal kinos enim vaatajaid Ilmar Raagi «Kertu» (42 500 vaatajat), järgnesid Eesti ja Gruusia koostöös valminud Zaza Urushadze «Mandariinid» (ligi 33 000 vaatajat) ning Hardi Volmeri «Elavad pildid» (üle 25 000 vaataja).

Kõikidest kinos näidatud filmidest kogus enim vaatajaid «Mina, supervaras 2» (ligi 97 000 vaatajat), järgnesid «Kruudid» (ligi 62 000 vaatajat) ja «Kiired ja vihased 6» (58 000 vaatajat). Kõik esikolmiku filmid olid Ameerika Ühendriikide toodang.

Kinopileti keskmine hind oli 4,6 eurot ja see tõusis varasema aastaga võrreldes veidi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles