/nginx/o/2010/06/27/394131t1hda09.jpg)
Raamatukogud on hädas filmide laenutamist piirava autoriõiguse seadusega ja tahaksid seda muuta, et pakutavate filmide valikut laiendada ja laenutamist lihtsustada.
Raamatukogud tahaks lihtsustada filmide laenutamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatukogu pole enam ammu vaid lehtede lugemise ja raamatute laenamise koht, vaid seal saab vaadata, kuulata ja laenutada ka muusikat, noote ja filme. Kui kõike muud saavad raamatukogud välja laenutada palju soovivad, siis filmide laenutamisele seab seadus karmid piirangud.
Nimelt on autoriõiguse seaduse kohaselt filmi kojulaenutamine lubatud vaid juhul, kui esmasalvestuse tootja on andnud selleks loa. Kultuuriministrile saadetud 20 raamatukogu pöördumises tehakse ettepanek muuta seadust nii, et tootjal poleks õigust filmi laenutamist keelata, kuid on õigus saada laenutamise eest riigilt tasu nagu see toimib ka raamatukogudest väljalaenutatud raamatute puhul.
«Korraliku videokogu tegemise puhul ei räägi me ainult Eesti tootjatest, vaid ka välismaistest, kes võivad lepingust keelduda või keda ei ole niisama lihtne kätte saada,» selgitas Tallinna keskraamatukogus töötav Eesti Muusikakogude Ühenduse esimees Kaie Viigipuu-Kreintaal. «Video ümbrise peal ei pruugi olla tootjat märgitud või on tootja juba tegevuse lõpetanud,» tõi ta näite.
«On täiesti mõeldamatu, et tavaline raamatukoguhoidja, kellel puuduvad selleks oskused ja aeg, hakkab nüüd tootjaid taga ajama,» lausus Viigipuu-Kreintaal. Tema sõnul on raamatukogudel kohustus varustada oma lugejaid mitmekesise materjaliga ja kaugeltki mitte ainult raamatutega, sest heli- ja videosalvestised on tänapäeval raamatutega täiesti võrdväärsed infokandjad.
Praegu saab aga Tallinna keskraamatukogu 1694 videosalvestisest välja laenutada vähem kui pooli, sest ülejäänute väljalaenutamiseks pole autoriõiguste omaniku luba.
Kultuuriministeerium aga ideest väga vaimustatud pole. Toomas Seppel kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonnast lausus, et teema ise on vana ja juba korduvalt läbi arutatud. Seppeli sõnul on probleemiks see, et juhul kui selline erand autoriõiguse seadusesse teha, siis peab riik tagama vastava hüvitise filmitootjatele, ent sellist raha riigil hetkel ei ole.
«Filmitootjad on sellise erandi vastu ka põhjusel, et raamatukogudes filmide vaba ja tasuta laenutamine moonutaks filmilaenutuse turgu,» lisas Seppel. Praegu valib filmitootja tema sõnul, millal üks või teine film raamatukogudes laenutamisele läheb.
Viigipuu-Kreintaali sõnul tahtis EMÜ juba 2008. aastal, et autoriõiguse seaduses sätestataks videosalvestiste vaba laenutamise kord, kuid videotootjate vastuseis oli selleks liialt tugev. Ta lausus, et raamatukogud ostavad filme oma eelarvest.
«Üritame hankida läbilõiget erinevatest žanritest – et lisaks mängufilmidele oleks ka näiteks dokfilme ja lastefilme, samuti eelistame auhinnatuid filme,» märkis Viigipuu-Kreintaal. Ta lausus, et raamatukogudest ei saa kuidagi videolaenutusfirmadele konkurente, sest meelelahutusfilme, mis toovad laenutusfirmadele peamise tulu, ei ole raamatukogudes kunagi massiliselt.
Seadusemuudatus
Raamatukogud tahavad muuta autoriõiguse seadust järgnevalt:
• Filmi esmasalvestuse tootjal ei oleks enam õigust keelata oma toodete laenutamist raamatukogust, kuid tal on õigus saada laenutamise eest tasu.
• Rakendada laenutushüvitise arvestamisel ja maksmisel põhimõtteliselt sama korda, mis on aluseks autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele laenutushüvitise maksmisel.
• Rakendada uutele videosalvestistele nii nagu helisalvestistegi puhul ajaline laenutuspiirang aktiivsel müügi- ja levitamise perioodil.
Allikas: Muusikakogude Ühendus