/nginx/o/2013/07/05/1875370t1h2206.jpg)
/nginx/o/2014/06/02/3084814t1h6a0c.jpg)
In memoriam
Jaan Isotamm (19.10.1939–02.06.2014)
Mäle(s)tades Johnny B-d
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe ereda mälestuse igaviku teile läinud Johnny B-st olen jäädvustanud romaanis «Tund enne igavikku». On 1969. aasta sügis. Luuleõhtu ülikooli kohvikus. Tsiteerin nüüd romaani: «Aga siis oli seal veel üks saatüripilguga luuletaja, pikad nisukarva juuksed raamimas avarat laupa ning vuntsid ja teravnev lõuahabe ümbritsemas meelast suud. «See on Johnny B,» sosistas Sirje mulle tähendusrikkalt kõrva, «ma toon sulle lugeda «Marmi», see on põrandaalune luulekogu. Ja otsekui Sirje sõnade kinnituseks tõusiski Johnny B püsti, astus kohviku rõdusaali ühes seinas oleva valgest kahhelkividest ahju ette ning ütles, et loeb mõned luuletused eelmisel aastal koostatud «Marmist». [---] Luuletus kõlas peaaegu nagu skandeeritud hümn mehelikkusele, aga see oli ka selgelt kindaheitmine kassetiluulele, mida mullegi sõjaväkke lugemiseks oli saadetud.»
Põranda alt, kus on iga mässaja ja teisitimõtleja ajutine kodu – aga trotsija kuvand saatis Nõukogude vangilaagris eesti rahvusliku teo eest seitse aastat vaevelnud Jaan Isotamme läbi kogu tema elu –, pääses Johnny B luuletajana valguse kätte 1971. aastal ilmunud neljamehekogus «Närvitrükk». Sealtpeale sai selgeks, et luulelukku on pöördumatult astunud nii tema kui ka teised samas kogu debüteerinud luuletajad Jüri Üdi, Joel Sang ja Toomas Liiv. Siis tuli taas võimu vaenamisest tingitud pikk paus.
Kuuekümnendate põlvkonna truu järelkõndijana pidasin oma kohuseks ajakirja Vikerkaar toimetajana kohe ka Johnny B kirjandusavalikkusesse tagasi tuua. Ajakirja teises numbris (1986, juuli) avaldatud luuletus «*keha pestakse seebi ja veega» väljendabki usku uude hingamisse, või nagu luuletuse lõpuread kõlavad: «et kaoks et alaneks harjunud pinge / ja jälle taas tõsta pinnale pea / uute ning noorte sõprade seas.»
Ent Johnny B valis ajapööristeski endaksjäämise. 1999. aastal ilmunud kogutud luule «Mina, Johnny B» fikseerib luuletajamina selle terviklikkuses, selleks et 2013. aastal talle CD-plaadil sõnad peale lugeda: «Puhka rahus, Johnny B!»
Nüüd on aeg öelda seda ka Jaan Isotammele, Akadeemia kauaaegsele toimetajale ja tõlkijale. Max Weberi monumentaalsete teoste tõlgete kõrval jääb Isotamme kui tõlkija luigelennuks tähenduslikul kombel Nikolai Danilevski «Venemaa ja Euroopa» (2013). Olgem tänulikud, et saime osa nii Johnny B-st kui ka Jaan Isotammest.