Miks ma alustasin sellise peakirjaga? Sel lihtsal põhjusel, et rikka kunstipärandiga Ukrainast ei tea me suurt midagi, rääkimata sellest, milline on ukraina nüüdiskunst. Enam teame vast nende arhitektuuripärlitest: kindlusarhitektuuri näited pärinevad juba 13. sajandist.
Militaararhitektuuril on Ukraina ehitusloos üldse oluline koht. Kuid nende uhkuseks on sakraalarhitektuuri pärlid. Mõtleme näiteks Sofia katedraalile Kiievis, kuid ka Ostrogi Jumala Ilmumise kirikule ja Volõnski Vassili kirikule. Ning palju muud. Kujutavas kunstis on esindatud kõik kunstivoolud alates ikoonimaalist, vaid modernism on nõrgalt esindatud.
Mida me teame tänapäeva ukraina kunstist? Sama hästi kui mitte midagi. Pärnu näitusel on seda vaid käputäis, mille põhjal on riskantne teha suuremaid üldistusi. Siiski näib, et ukraina kunst on täiesti euroopalik. On nad sellega kaotanud oma pikad traditsioonid?
Kui Moskvas oli 1995. aastal eesti kunsti näitus, kuhu kuraator Johannes Saar oli valinud peamiselt noori kunstnikke, juhtusin rääkima ühe Moskva kriitikuga. Ta nentis, et kui üleliidulistel näitustel tundis ta juba kaugelt ära, kus on armeenlased, kus usbekid, kus lätlased ja kus eestlased, siis nüüd vaatas ta meie näitust ja ütles, et kui ta ei teaks, et see on Eesti näitus, ei oskaks ta öelda, mis maa kunst see on.
Ukraina on praegu poliitilise võitluse keerises, kuid Pärnu näitusel adume seda vähe. Vahest kõige otsesemalt Maksõm Kudõmetsi Maidani sündmusi kajastavas dokumentaalfotode sarjas, kus on ka lavastuslikke elemente.
Marina Škarupa teeb seda poeetilisemas võtmes. Mark Soosaar kirjutab: «Kas alasti naine, olgu ta alles neitsi või juba ema, suudab langetada püssitorusid ja vaigistada kahureid?»
Hoopis lõbusamas võtmes on Igor Konovalovi maal. Siin näeme kulturiste kümblemas järves. Imeilus kitšilik loodus ja õhus hõljuvad mänguasjad tekitavad mõtte, kas kunstnik mitte ei parodeeri kulturismi.
Üldiselt valitseb foto ja akt, mis on ka loomulik, sest näitus kuulub sarja «Mees ja naine». Mulle avaldas kõige enam muljet Sarah Saudeki naisakt tagantvaates. Väga erootiline pilt. Ja milliseid skulpturaalseid faktuure ta on saavutanud! Kuid ka Igor Gaidai armastajate paar.
Vaieldamatult on näitus solidaarsusavaldus ukraina rahvale. Sellega on ühinenud ka maailmanimega kunstnikud Jan ja Sarah Saudek, kes tulid Prahast. Kunstnikke on veel Peterburist, Minskist ja Tallinnast.
Meie omakorda viime oma kunstnikud Kiievisse Vaimsete Aarete Muuseumisse, mis on Euroopa suurim ikoonide muuseum. Seal osalevad Jüri Arrak, Jaan Elken, Peeter Mudist, Jaan Toomik, Mark Soosaar ise ja teisigi.
Näitust peakirjaga «Pühad» saab Kiievis vaadata alates 17. juunist.
XXI aktinäitus
«Mees ja naine: ootus»
Kuraatorid Tamara Karpenko ja Mark Soosaar
Avatud Pärnu Uue Kunsti Muuseumis 31. augustini