Tarkus tuleb käte kaudu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti tervishoiumuuseum: väärt paik iseenda sisse vaatamiseks.
Eesti tervishoiumuuseum: väärt paik iseenda sisse vaatamiseks. Foto: Toomas Tatar

Tallinnas avasid uue väljapaneku nii   Eesti tervishoiumuuseum kui Energia avastuskeskus. Kõrged ootused täituvad mõnevõrra  erineval, ent ühtviisi veenval moel. Mõlemad kohad väärivad põhjalikku  perekülastust.

Eesti tervishoiumuuseum

Lai 30, Tallinn

Täispilet 6, sooduspilet 4 eurot

Tervishoiumuuseum oli omal ajal interaktiivsuse maaletooja. See oli arvatavasti esimene Eesti  muuseum, kus sai hakata ise kätt külge panema ega pidanud ainult viksilt vitriine silmitsema. Oma koolipõlve külastuskäikudest mäletangi kõige paremini seda osa, kus sai mõõta reaktsioonikiirust või kopsumahtu. Need seadmed olid saadud, nagu ka Energia avastuskeskuse esimesed tänapäevased eksponaadid, Soome teaduskeskusest Heureka.

Mis toona oli uudne, on tänapäeval muutunud normiks. Seetõttu oli enne uuenenud väljapaneku külastamist peamine küsimus, kuidas on üsna kitsastes ruumides tegutsev muuseum läinud kaasa interaktiivsusega ning tulnud vastu Ahhaa ja teiste kõrgele ­aetud ootustele.

Tulemus on sümpaatne ja õnnestunud. Ja just seetõttu, et pole mindud paljude interaktiivsete ja digitaalsete lahenduste teed, pigem vastupidi. Need on väljapanekus loomulikult olemas ja hästi tehtud, ent seostuvad hästi ka nn vanamoodsate ehk tekstikesksete ja esemeliste lahendustega.

Uue väljapaneku suurim õnnestumine ongi suurepärane tasakaal eri modaalsuste vahel: info edastamiseks on leitud parim viis, olgu see tekst seinal, eri meeli hõlmav tegevus või mäng puutetundlikul ekraanil. See teeb külastuse mitmekülgseks, käigu jooksul ei teki küllastust, mis on oht ühetaoliste lahenduste puhul.

Väljapanekust paistab välja hoolikas läbimõeldus. Kitsad ruumid on tinginud kohati nutikaid lahendusi, näiteks liugtahvlid inimkeha eri süsteemidega. Siin-seal on mõnusaid detaile, näiteks koemustriga tumbad, WCs kuuldav rakuloeng või toitumissaali nurgas rippuv vöökoha mõõdulint, kuid on ka tunda, et ükski lahendus pole tehtud puhtalt efekti pärast, vaid on alati eesmärgipärane.

Ainsana langesid sellest ansamblist kohati välja arstiriistad, mille eksponeerimine küll õigustab asutuse nimes endiselt figureerivat muuseumi tiitlit, kuid ei seostu alati mõtestatult ülejäänuga.

Tervishoiumuuseum on väärt paik iseenda sisse vaatamiseks, esialgu küll füsioloogiliselt. Kuid neil tasub silma peal hoida, sest ülemise korruse saalid alles valmivad.
-------------------------------------------------------

Energia avastuskeskus

Põhja pst 29, Tallinn

Täispilet 9, sooduspilet 7 eurot

Kui tahta Energia avastuskeskuse ja tervishoiumuuseumi teineteisest mõnesaja meetri kaugusel asuvad uued väljapanekud ühe päeva jooksul üle vaadata (ja päeva täidavad need kenasti ära), tasub tervishoiumuuseumist tulles siirduda esmalt energia avastuskeskuse alumisele korrusele. Sealne helidele ja valgusele pühendatud väljapanek, üks pool ühele, teine teisele, on kena jätk tervishoiumuuseumi meeltetoale.

Kes on harjunud maailma teaduskeskuste parimate traditsioonidega, tunneb end siin kodus. «Jookse ringi», «vajuta», «uuri» on siin päevakäsud, mitte -keelud. Nutikad eksponaadid annavad tõesti nähtuste kohta teavet ja tekitavad ahhaa-elamusi. Rosinana on korrusel ka planetaarium.

Sama kehtib 101 aasta vanuse elektrijaama kunagises generaatorisaalis, punaste «vajuta-mind»-nuppude paradiisis, mis on teemakohaselt elektri ja energia päralt. Ajaloolise sisse­seade vahel asetsevate eksponaatide juures on alati ka lühidalt kirjas, millega tegu ja mis toimub. Kogu keskuse tõmbenumber on kahtlemata Faraday puuris asuv Tesla trafo, mis tekitab sisse lülitades võimsaid välke.

Energia avastuskeskus on kihiline justkui päikesepaneel, iga korrus oma karakteriga. Nii asub alumise ja ülemise korruse vahel keskmine, mis jutustab Eesti energeetika ehk peamiselt põlevkivi loo. Ekraanipõhine ruum on ilmselt suunatud rohkem vanematele, samal ajal kui nende lapsed üleval või all eksponaatidega möllavad.

Eksponaatide kõrval on Energia avastuskeskuses tähelepanuväärseim ruumielamus: avar ja kõrge generaatorisaal asetub samasse ritta Ahhaa keskuse ja Lennusadamaga. Kuna see võimas kolmik hakkab kindlasti moodustama kooliekskursioonide ja perekülastuste selgroogu, tasub mõtiskleda, kuivõrd hakkavad need looma ühist, spetsiifiliselt interaktiivse teaduskogemusega seostuvat ruumikogemust. Ja milline võib olla selle mõju teadusharidusele või inimeste hoiakutele teaduse suhtes?

Ahhaa keskus ei pea kartma Energia avastuskeskuse konkurentsi ega vastupidi. Energia avastuskeskuse väljapanek on piisavalt omanäoline, pakkudes siiski sarnast emotsiooni ja õppimiskogemust.

Tagasi üles