Eestlasest dirigent Kristjan Järvi ja tema orkester Balti Noored Filharmoonikud avavad tänavuse Oistrahhi festivali.
Oistrahhi festivali avab Sonyga lepingu sõlminud Kristjan Järvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Balti Noorte Filharmoonikute kanda jääb Pärnus tänavuse Oistrahhi festivali avakontsert. Tšaikovski, Sibeliuse ja Elleri loomingu kõrval tuleb ettekandele möödunud sajandi muusikalist ilmet oluliselt muutnud Igor Stravinski «Püha kevad».
Järvi sõnul on Balti Noored Filharmoonikud tema jaoks praegu kõige huvitavam projekt. «See koondab noori muusikuid kõikidest Läänemere-äärsetest riikidest ja konkursi korras on orkestrisse pääsenud vaid parimad,» tutvustas Järvi kooslust, kuhu kuulub ka kuus eestlast.
«Sel hooajal on meil väga põnev kava. Mängime palju Läänemere-äärsete riikide heliloojate loomingut, nii on näiteks meie Pärnu kontserdi kavas Elleri Prelüüd g-moll tšellole ja orkestrile – seda ei kuule kontsertidel just ülearu tihti.
Ent esitame oma kontsertidel ka Arvo Pärdi ja Eduard Tubina loomingut, samuti on meil eraldi kontsertkava pealkirjaga «Baltic voyage»,» kõneles Järvi, kes kolme aasta pikkust koostööd hindab väga heaks.
«See on lihtsalt fantastiline! Noortega niisugust muusikat teha on nauditav ning orkester on selle ajaga palju arenenud. Arvan, et just sel aastal oleme leidnud enda jaoks õige repertuaari ja töömeetodid ning olen tulemuse ja tulevikuväljavaadete üle väga õnnelik,» kõneles Järvi, kelle sõnul resideerib orkester igal aastal erinevates kohtades – Riias, Tartus ja nüüd Berliinis. Igal aastal annab orkester kontserdi ka Saksamaal Usedomi festivalil.
Järvi sõnul on Eesti noortele muusikutele ehk veidi tundmatu koht, ent mullune pikem viibimine Tartus festivalil «Klaaspärlimäng» oli täis positiivseid kogemusi. «Mulle meeldib alati Eestisse tulla, kuid hea on siin olla noori Läänemere-äärsete riikide muusikuid ühendava orkestriga – ühendab ju Läänemerigi Eestit teiste riikidega. Kojutuleku tunne on seeläbi palju suurem,» tunnistab ta.
Leping Sony Classicsiga
Kuigi Eesti publik ehk maailmamainega noort dirigenti rohkem näha tahaks, ei luba kiire tempo Järvil väga tihti siia sõita – siiski püüab mees nii palju kui võimalik Eesti muusikat esitada.
Hiljutised esinemised Ühendriikide ainsa rahvusorkestriga Washingtonis, kus kavas oli Erkki-Sven Tüüri neljas sümfoonia, läksid väga menukalt, ka kirjutas Kristjan Järvi esimese eestlasena alla eksklusiivlepingu muusikatööstuse gigandi Sonyga.
Kaubamärgi Sony Classics all peaks juba septembris ilmavalgust nägema Arvo Pärdi 75 aasta juubelile pühendatud heliplaat «Cantique», kus Berliini Raadio Sümfooniaorkestri ning RIAS kammerkoori esituses salvestatud «Stabat mater» (1985/2008) ning «Cantique des degrés» (1999/2002) koorile ja orkestrile, aga ka helilooja poolt Kristjani isale, Neeme Järvile pühendatud kolmas sümfoonia.
«Ma olen siis kolmas Järvi, kes seda plaadistanud – isal on koguni kaks salvestust,» nendib Kristjan Järvi. «See saab olema huvitav ja originaalne plaat, kuid mitte ainult teoste poolest – helikandja on seotud ka meie mõlema perekonna eludega, mis läbi mitmekümne aasta erinevatel viisidel põimunud. Mul on erakordselt hea meel, et just see on mu esimene plaadistus Sony Classicsiga.»
Kristjan Järvi sõnul liiguvad tema ja Sony juhtkonna ideed ühes suunas. «Meie mõtted repertuaari osas ning selles, missugune saab olema klassikalise muusika tulevik, on üsna ühesugused – praegu on muutuste aeg ning kogu klassikalise muusika seni küllalt kinnisena paistnud ring peab muutuma avatumaks. Sonyga koos on neid ideid kergem ellu viia,» selgitas ta.
Hea muusika suvi Pärnus
Suvituspealinna muusikalist nägu ilmestav Oistrahhi festival, mille avakontserdil saab näha Kristjan Järvi ja Balti Noorte Filharmoonikute ülesastumist, pakub aga juuli jooksul nautimiseks terve hulga muusikaliteratuuri paremaid palu.
Tänavu pannakse suuremat rõhku vokaalmuusikale mainekate solistide esituses, kavas on ka Eesti heliloojate Galina Grigorjeva ja Tõnu Kõrvitsa teoste esmaettekanded. Viiulisolistina saab publik nautida Oistrahhi järeltulija Valeri Oistrahhi esinemist ning festivali lõppkontsert on pühendatud Krzysztof Penderecki loomingule.
«Muusikapärlid»
Avakontsert 5. juulil kell 20 Pärnu kontserdimajas
Jan Vogler tšello (Saksamaa)
Balti Noored Filharmoonikud
Kristjan Järvi, dirigent (Eesti)
David Oistrahhi festival 5.–23. juulini Pärnus
Täpsem kava www.oistfest.ee