Pete Doherty rikutud jahisõit

Foto: SCANPIX

Ühel mälestusväärsel päeval juuni keskpaigas 2005. aastal oli rokimees, ansamblite Libertines ja Babyshambles juhtfiguur Pete Doherty  koos oma tolleaegse pruudi, supermodell ­Kate Mossiga kutsutud luksusliku jahiga Atlandi ookeanile lõbusõitu tegema.

Jahi omanik oli rikkast pärijannast seltskonnategelane Davinia Taylor, kelle isa oli varanduse kokku ajanud WC-paberi tootmisega. Meeleolukat jahisõitu olid tulnud nautima teiste hulgas veel Jude Law’ ekskallim, näitlejanna Sadie Frost ja ­Kate Mossi kaheaastane tütar.

Meri oli Portugali lähedal sile, jaht sõitis rõõmsalt, päike paistis ning delfiingi lõi jahi kõrval kenasti lupsu, nagu ei oleks mingisugust muret. Reisiseltskonnale tundus, justkui oleks delfiin neile lehvitanud. Kes jõi šampanjat, kes mineraalvett, kellel kibeles käekotis väike pakike kokaiiniga. Laps rüüpas kõrrest maasikalimonaadi ja suhestus toimuvaga omal moel. Üks põhilisi nalju, mida reisiseltskond tegi, oli selline, et keegi hõikas WCst: «Davinia, kallis, WC-paber sai otsa!»

Kõik oli kena ja Portugali võis jahilt soovi korral ka binokliga seirata. Ka Pete Dohertyle pakuti võimalust binokliga Portugali rannikut uudistada. «Vaata, Pete, seal on männid, vaata, kui tugev tüvi,» ütles Kate Moss Dohertyle ja ulatas oma narkarist boyfriend’ile binokli.

Kuna Doherty ei tundnud ennast hästi ja ta peas küpses üks teine plaan, vastas ta: «Minu meelest on nagu pisut kidurad need puud,» ja oleks binoklit Kate’ile tagasi andes selle peaaegu merre pillanud. «Issand jumal,» kostis selle peale Kate Moss ja lahkus.

Pete oli 16-aastaselt võitnud Suurbritannias tähtsa luulevõistluse ja reisinud pärast seda kui imelaps mööda Venemaad. Kui aeg oli küps, hakkas ta Londoni Ülikoolis kirjandust õppima. Paraku juhtus aga nii, et elu tahtis elamist, bändid tegemist ja õppimine jäi soiku.

Kirjandus, täpsemini luule köitis teda küll endiselt, iseäranis inglise romantiline poeet Coleridge ja tema «Kubla Khan». «Kubla Khan» on poeem, mille Coleridge kirjutas pärast seda, kui oli lugenud reisimehe Marco Polo kirjeldusi Mongoolia sisemaal asunud imelisest Shangdu linnast ning siis oopiumi­unest ärganuna sellest ühe inglise kirjanduse raudvara hulka arvatava poeemi kirjutanud. Shangdust oli selles saanud veelgi imelisem, oopiumi-fantastiline Xanadu.

Laevasõit on tore, kuid luule veel parem, mõtles Pete Doherty ja hiilis kuhugi 20 miljonit naela maksva jahi vaiksemasse soppi, et seal natuke iseendaga olla. Õige koha leidis ta kütusepaagi lähedalt. Ta oli ühelt meeskonnaliikmelt laenanud tüki hõbepaberit, pudistas sellele natuke crack-kokaiini ja hakkas seda välgumihkliga kuumutama.

Meeskonnaliige, kellelt Pete hõbepaberit laenas, osutus aga äraandjaks. Ta läks jahi omaniku juurde ja jutustas, mis vist teoksil. «Assa kurat,» tõmbus Davinia Taylori kaunis nägu krimpsu ja ta kolistas Pete’i otsima. Vaatas siia, vaatas sinna ja lõpuks nägi midagi, mida ta poleks lootnud näha… «Mis teed siin?» pärib Davinia Taylor kurjalt.

Doherty näpp teeb instinktiivselt klõpsu ja tuli kaob välgumihklisse tagasi nagu džinn pudelisse. «Crack’i tulin tegema,» ei hakka Pete rumalusi rääkima ega varjama, ta on ikkagi Londoni praeguse aja it-boy, kõige kõvem muusikamees, Kate Mossi peika ja temast on räägitud kui suurte poeetide järeltulijast ja elustiili taastajast, mis ta ikka salgab.

Kuid talle ei halastata. Võimaluse eest, et 20 miljoni naelane jaht oleks koos pardalolijatega õhku lennanud, viiakse Pete üksikule saarele. Tegelikult ei, ta pannakse Portugali rannikul maha ja jäetakse saatuse hooleks. Jaht seilab ulgumerele tagasi ja Pete Doherty ei vaata sellele järele, vaid viskab männi alla puhkama.