Peterburis avatakse uue kunsti tippsündmus Manifesta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eestit esindab Kristina Norman, sel korral küll Kuldsõdurita. Tema performatiivne installatsioon Talvepalee ees võivat tekitada skandaali.
Eestit esindab Kristina Norman, sel korral küll Kuldsõdurita. Tema performatiivne installatsioon Talvepalee ees võivat tekitada skandaali. Foto: Peeter Langovits

Peterburis avatakse homme üks Euroopa kunstiilma tippsündmusi, Manifesta biennaal, sedakorda kümnendat korda. Tegemist on 1990ndate alguses pärast külma sõja lõppu tegevust alustanud biennaaliga, mida näiteks Wall Street Journal on iseloomustanud kui «hämmastavat oma haardelt ja kompromissituselt».

Iga kord erinevas kohas toimuv Manifesta on seadnud eesmärgiks otsida ja peegeldada seda kõige uuemat, mis Euroopa kunstis võtta on. Esimene biennaal peeti maha 1996. aastal Rotterdamis ning selle üks kuraatoritest oli praeguse kunstimaailma mõjukuselt esikolmikunimi Hans Ulrich Obrist.

Tänavust Manifestat on mõnevõrra mõjutanud ka Venemaa praegune poliitiline olukord, eelkõige Ukraina-küsimus. Selle tõttu on kostnud üleskutseid biennaali boikoteerida. Biennaali põhiprogrammi võõrustava kuulsa Ermitaaži direktor Mihhail Pjotrovski on aga boikoteerimisjuttude peale iseloomustanud kunsti ikkagi eelkõige kui «elevandiluust torni», midagi sellist, mis eksisteerib omaenda taevalikus maailmas ja millel pole nii tühisega kui poliitika suuremat asja. «Paneme kunsti elevandiluust torni tagasi,» on ta öelnud.

Peterburis tegutsev kunstirühmitus Tšto Delat taandas end sellise jutu peale biennaalil osalemast, kuna nad leidsid, et iseäranis praeguses poliitilises olukorras ei kõlba selline jutt kuhugi ja ei vasta sellele, mis nende arvates on kunsti ülesanne. Samuti on biennaali vastu protestinud geikogukonnad, kuna Vladimir Putini režiim on Venemaal piiranud geide õigusi.

Eestist astub seekordsel Manifestal kunstnikuna üles Kristina Norman, kes mäletatavasti esindas Eestit 2009. aastal Veneetsia biennaalil oma Kuldsõduri projektiga. Norman ei osale küll saksa tippkuraatori Kasper Königi koostatud püsinäitusel Ermitaažis, vaid poola kuraatori Joanna Warsza kureeritud avaliku ruumi programmis. Kristina Normani töö näeb esialgse napi info põhjal ette performatiivset installatsiooni Talvepalee ees ning kuraatori sõnul on tegemist millegi tuleohtlikuga, mis võib tekitada suure skandaali.

Eesti kunstnikest on varem Manifestal osalenud Jaan Toomik (1996), Inessa Josing (1998), Ene-Liis Semper (2000), Külli Kaats (2004) ning Marge Monko ja Visible Solutions (2012). Kümnes Manifesta jääb Peterburis avatuks oktoobri lõpuni.

Märksõnad

Tagasi üles