Iga kahe aasta tagant korraldatav teatrifestival Baltoscandal on Eesti suvist teatrielu vürtsitanud juba kakskümmend aastat. Eriliseks teeb tänavuse festivali aga kindla peaesineja olemasolu – selleks on postmodernistliku avangardteatri absoluutne tipp, itaallane Romeo Castellucci koos oma trupiga Societas Raffaello Sanzia.
Festivali kunstilise juhi Priit Raua sõnul on tegu kõige kõlavama lavastajanimega Euroopas ja juba ammu oleks pidanud kätte jõudma aeg, mil Castellucci kunsti siinmail näha saab. «Neli aastat on protsess kindlasti aega võtnud, et see trupp nüüd siia saaks,» annab Raud mõista, kui keeruline oli tippetendust kohale saada.
Castellucci trupp toob Rakveres lavale tema paari aasta vanuse töö «Hey, Girl», mis on Raua arvates hea näide, milline üks kaasaegne teater olema peab. «See etendus on erakordne just tekkiva atmosfääri tõttu – visuaalne ja heliline külg on väga võimas, ning kes on vähegi kaasaegsest teatrist huvitatud, siis nüüd on hea võimalus see ära näha,» ütleb ta.
Elav kaasaegne teater
Baltoscandal on alates sünnihetkest seadnud endale eesmärgiks näidata, kui elav ja mitmekesine eluvorm on kaasaegne teater ja mismoodi seda üldse on võimalik teha. Ühe lavastusena soovitab Priit Raud kindlasti vaadata kunstnikutaustaga noore prantsuse lavastaja Phillippe Quesne’i ja tema Vivarium Studio lavastust «Big Bang». Etendus jutustab lavaliste vahenditega loo aegade algusest aegade lõpuni, alates Elujõest ja planktonist ning lõpetades postmodernismiga.
Priit Raua sõnul näitavadki need kaks etendust hästi moodsa teatri eriilmelist nägu, üks on pigem tõsine ja teine pigem humoorikas, üks rõhub atmosfäärile, teine aga loo jutustamisele. «Big Bangi» esietendus toimus 1. juulil Berliinis ja pärast Rakveret sõidab tükk alles Prantsusmaale, Avignoni. «Nii et eestlased näevad seda enne kui prantslased,» naerab Raud ja lisab, et ta ise ei ole ka seda veel näinud. «Usaldan Quesne’i pimesi, selles suhtes probleemi ei ole.»
Rohkelt väliskülalisi
Baltoscandal on siinmail 20 aastat valgustanud Euroopa teatrielu aktiivseid suundumisi ning olnud vahetuks tunnistajaks, kuidas avangardteater on muutunud peavooluteatriks, ja prognoosinud, mis saab edasi. Valikuprintsiipe, milline etendus sobib avangardi lippu kõrgel hoidma ja milline mitte, peab kunstiline juht eelkõige alateadlikuks. «Tegemist on ikkagi kuraatorifestivaliga, mitte mingisuguse esikümnega parimatest saadaolevatest etendustest. Pigem saavadki need teemad või rõhuasetused selgeks just festivali aegu või pärast festivali diskussioonide käigus.»
Raud mainib suundumuste kohta veel nii palju, et kui neli aastat tagasi oli Baltoscandalil valdavaks teatrivormiks poliitiline teater, siis tänavu on näiteks poliitilist teatrit minimaalselt. Raud lisab, et Eesti truppe ei kaasata Baltoscandalile kunagi selle pärast, et nad on Eesti trupid, vaid kuna nad sobivad kooslusesse.
Seekordset festivali ilmestab veel välismaalt saabuvate külastajate tavapärasest suurem hulk. Kuna sellist festivali kuueteistaastase teatrifestivalidel käimise staažiga Raud kusagil mujal näinud ei ole, siis tema meelest on selline asjade käik vägagi ootuspärane. «Vormilt on see ju rokifestival ja sisult teatrifestival.» Raud mainib veel, et kindlasti on see kõige väiksema eelarvega toimuv arvestatav teatrifestival Euroopas.
Esimene Baltoscandal toimus 1990. aastal Pärnus. Alates kolmandast festivalist on üritust võõrustanud Rakvere linn. Kahekümnendat juubelit Priit Raua sõnul väga tähistama ei hakata, kuna kaks aastat tagasi täitus Baltoscandalil kümnes toimumiskord.
XI Baltoscandal
7.–10. juulini Rakveres
Üles astuvad neliteist truppi kaheksast maailma riigist kokku kahekümne viie etendusega
Esinejad: Romeo Castellucci & Societas Raffaello Sanzia (Itaalia), Dood Baard (Holland), Akhe Engineering Theatre (Venemaa), Von Krahli teater (Eesti) jpt