/nginx/o/2014/06/20/3133167t1h7f7c.jpg)
Nelja aasta pärast kõlisevad Harjumaal Kellasalu mändide all šampusepokaalid, kusagilt kostab vaikne «Für Alina», teisest toast aga püüab kõrv kinni «Operaator Kõpsi» lustlikud helid. Kohal on president, mitut sorti ministrid, sest Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks avab uksed ka Arvo Pärdi Keskuse uus hoone, mille on projekteerinud arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania büroost Nieto Sobejano Arquitectos.
«Usun küll, et tehti õige valik,» lausus helilooja Arvo Pärt (78). «Kui vaadata seda suurepärast näitust Tallinnas arhitektuurimuuseumis (seal on väljas konkursil osalenud tööd – H. S.), siis tahaks neid kõiki ehitada. Siin on nii rikas materjal. See oli suur võit, mitte ainult žürii otsusega sellele võitjale, vaid kogu Eesti maale ja rahvale. Sellest võib tulla ilus asi, kui kõik kaasa aitavad,» arvas ta eile pärast konkursi võidutöö pidulikku väljakuulutamist.
Arvo Pärdi Keskuse uue maja ehitamist Tallinnast 35 kilomeetri kaugusele on lubanud rahastada riik. 2018. aastal avatav keskus on siis 2016. aastal valmiva Eesti Rahva Muuseumi ja 2006. aastal avatud Kumu järel uusim riigi raha eest ehitatud kultuurihoone.
Kui suur saab olema ehituse eelarve, seda on 2010. aastal asutatud Arvo Pärdi Keskuse tegevjuhi Anu Kivilo sõnul veel vara öelda, sest lõppenud ideekonkursile järgneb projekteerimise ja läbirääkimiste etapp.
Keskuse keskmeks saab olema Arvo Pärdi arhiiv, ent majja on planeeritud ka kontserdi- ja kinosaaliks sobiv auditoorium, loometoad, raamatukogu, lastenurk ja loomulikult helilooja loomingu ekspositsioon.
«Geeniused,» vastas konkursi žüriisse kuulnud arhitekt Peeter Pere küsimusele, kes on võidutöö autorid. «Nad on põhiliselt teinud suuri tähtsaid, avaliku ruumiga seotud hooneid Hispaanias. Nende käekirjaks on nurklikkus, kuusnurksed väljalõiked hoone plaanilahenduses ja mahus. See muudab nende tööd omamoodi tundlikuks ja mittetäisnurkse arhitektuuriga saavutataksegi looduslähedus.»
Keskuse uue hoone konkursist soovis osa võtta 71 arhitektuuribürood, kellest teise vooru pääses 20.
Pere hinnangul kuuluvad kõik konkursil osalenud bürood arhitektuurimaailma tippu. «Nad kõik teeksid hea keskuse, aga võistlus võimaldas valida superhea lahenduse, see on väga tugev töö,» rääkis ta.
Teisele kohale tuli Brad Cloepfili büroo Allied Works Architecture Ameerika Ühendriikidest ja kolmandale kohale Eesti büroo Kavakava.
Superheaks teeb võidutöö Pere arvates diskreetsus – see, kuidas suur hoone on paigutatud metsa. «Sees olles ei tarvitse sa aru saada, kas oled sees või väljas. See oli üks selle võidutöö tugevamaid külgi,» lausus arhitekt.
Võidutöö kontseptsioon näeb ette, et maja ehitamisel ei võeta maha ühtegi puud. «See on teoreetiline ja ilus lähenemine. Loomulikult tuleb seda vaadata teatava kriitilisusega, aga see oli olemasoleva looduse säilitamisel maksimaalne pingutus,» rääkis Pere.
Pere sõnul nägi žürii liige, Jaapani arhitekt Sou Fujimoto võidutöös aga sarnaseid jooni kuulsa Soome arhitekti Alvar Aalto loominguga. «Ta nägi ära põhjamaisuse, mida meie siin võib-olla isegi ei taju.»
Võidutöö peaarhitekt Fuensanta Nieto osales võistlusel eelkõige Arvo Pärdi pärast. Võidutöö kavandamise ajal kuulati büroos loomulikult ka eesti helilooja muusikat ning arhitektide soov oli anda edasi sama emotsiooni, mis on Pärdi muusikas.
Žürii esimees ja Arvo Pärdi poeg Michael Pärt leidis, et võidutöö loob tema isa muusikale harmoonilise ja paindliku keskkonna. «Selle võistlustöö puhul väärib erilist esiletõstmist ruumiprogrammi lahendus ja põhjalikult läbi mõeldud valguseteema,» lausus ta.
Küsimusele, kas Arvo Pärt ise tunneb võidutöös ära sarnasuse oma muusikaga, vastas helilooja: «Las teised räägivad sellest, ma ei saa iseend ülesse tõsta.»
Täna saabub Eestisse aga visiidile Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, kes soovis eraviisiliselt külastada ka Arvo Pärdi Keskust ning palus kohtumist heliloojaga.
/nginx/o/2014/11/25/3552393t1h8c98.jpg)