Puudutus Karepalt

«Instinkt I» Foto: Repro.

Karepa on jõuliselt kinnistunud meie kultuuripilti. Lääne-Virumaad külastades tasub valida marsruut Viinistu-Karepa-Rakvere.

Lisaks kunstinäitustele saab Karepal osa ka teatrist. Juba Sagritsa loomingu püsinäitus pakub elamust, millele sekundeerivad vahelduvad näitused. Kuraator Teet Veispak on siia toonud laiemalt vähem tuntud kunstnikke.

Katrin Karu maalib naisi, püüdes tungida nende algupärasesse naiselikkusesse. Siit ka seeria maale pealkirja «Ürgoru naine» all, kus maalis number kaks aimuvad ka autoportreelised elemendid. Need naisaktid on huvitavates poosides, maaliliselt looritatuna. Aimub erootikat. Eriliselt võimendub see maalides «Instinkt I-II».

Samas on kohati tunda teatud maneristlikkust, mille aga päästab maaliline lähenemine figuurile. Tema läbimaalitud pindu on põnev vaadata. Siit pole kauge maa ka puhta abstraktsioonini, millest kõnelevad maalid «Armastuse puu» ja «Tunnete puu». Kohati võiks Karu maale nimetada ka ekspressiivseteks. Kuid tema loomingusse kuuluvad ka arvukad portreed.

Otse tuubist värvi pigistamine lõuendile on Karule  tuttav võte. Kõik see tekitabki tunde sellest puudutusest. Just sellisest maalist olemegi hakanud puudust tundma.

Kindlasti vajaks Karu tööd ka kogenenud feministliku kriitiku pilku. Piirduksin siinkohal ühe Kandinsky mõttega, mida feministlikud

uurijad on kasutanud: «Nõnda ma õppisin võitlema lõuendiga, õppisin teda tundma minu soovile (unelmale) vastu seisva olendina ja teda jõuga oma soovile allutama. Alguses seisab ta seal nagu puhas karske neitsi... ja siis tuleb tahtejõuline pintsel – esiteks siin ja seal vallutab ta oma iseäraliku energiaga järk-järgult lõuendi nagu Euroopa kolonist.»

Ka Karu võitleb materjali vastupanuga, kuid tuleb sealt enamasti võitjana välja, andes siiski ruumi ka puhtale värvile ja faktuurile.

Katrin Karu

«Puudutus»

Avatud 31. augustini Karepal Richard Sagritsa majamuuseumis