Saada vihje

Setud soovivad riigilt kopsakat pulmatoetust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Setumaa ülemsootska Õie Sarv.
Setumaa ülemsootska Õie Sarv. Foto: Andres Ehrenpreis

Setu kultuuri hoidmisele ja edendamisele tuleks kasuks, kui aastas toetataks 100 000 krooniga vähemalt ühe korraliku kolmepäevase pulma pidamist, leiab Setumaa ülemsootska Õie Sarv.


Läinud nädalavahetusel peeti Värskas leelopäeva, kus tutvustati setude kosja- ja pulmakombeid, kuna Setumaa ülemsootska Õie Sarv on kuulutanud tänavuse aasta pulma-aastaks. Ja ülemsootska teataski, et kui kopsaka toetusega pulma pidamise kogemus on olemas kihnlastel, kelle kultuuripärand on nagu setude omagi kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja, siis miks peaks setud kehvemad olema.

Toetussumma võiks tulla Setomaa Kultuuriprogrammist, tänavu on selles rahakotis 2,7 miljonit krooni. Ülemsootska Sarv tõdes, et laulunaisi, kes veel oma noorusest ehedaid pulmi mäletavad ja kultuuri edasi kannavad, jääb järjest vähemaks. «Aga just tänu neile teame erinevate piirkondade tavade eripärasid. Praeguseid pulmi kõrvalt jälgides on neil võimalus parandusi-täiendusi teha,» ütles Sarv. «Ja tänast päeva tuleb ära kasutada ka sellepärast, et noored on huvitatud kultuurist ja pulmakultuurist. Teeme seda kõike niikuinii innuga ja tunde mitte lugedes, aga ainult sellest ei piisa – kolmepäevased pulmad ka maksavad.»

Praegu käib traditsioonide kogumine kaugõppe ehk peamiselt interneti teel, sest setukesed on üle Eesti laiali. «Pulmad ei ole lihtsalt üks päev elust, see on pöördepunkt noorpaarile ja nende lähedastele,» leidis Sarv. «Seto pulmad on justkui näitemäng, kus väga paljud inimesed peavad ühtemoodi aru saama, kuidas käituda, ja seda uuesti läbi tehes kinnistuvad traditsioonid ka tulevastele põlvedele.»

Traditsioonilises setu pulmas on esimesel päeval tähelepanu keskpunktis mõrsja. Peig tuleb mõrsja isakoju kosja, kaasas oma truuska (isamees – toim) ning kingituseks pudel parimat kanget. Kombekohaselt saabutakse kosja kuljuste ja pärgadega ehitud hobusel ja mõrsja koduõuel viiakse läbi esimesed pulmarituaalid.

Teine päev algab peiu kodus, kus noorpaar on esimese öö koos veetnud. Peiu koju tuuakse pruudi veimevakk, millele järgneb setu abielunaise riietumise rituaal: naisele pannakse pähe eriline loor ja rinnale suur sõlg. Noorpaar jagab külalistele veimevakast kingitusi, saades vastu kõike vajalikku kooseluks.

Viimasel pulmapäeval ehk hõimupäeval jätkuvad pulmas laulud, tantsud ja mängud. Pulmadest võtab osa umbes 200 inimest, pooled mõrsja ja pooled peiu poolt. Setu pulmades on traditsiooni kohaselt ka rohkelt pealtvaatajaid, kuid pulmalistega lauda nad ei istu.

Märksõnad

Tagasi üles