Suvitava Eesti Rahvusballeti tühjas proovisaalis, mille päike oli kuumaks kütnud, valasid terve eelmise nädala higi Eve Mutso ja Daniel Kirspuu. Nii sai valmis tantsulavastus «elEven», mida alates homsest esitatakse juba Edinburghis.
11 aastast Šotimaal sai tants
Sündmus on tähelepanuväärne selle poolest, et tegu on seni tantsijana tegutsenud Mutso esimese lavale jõudva koreograafitööga. Eelmise aasta lõpus tegi ta koreograafidebüüdi ka Šoti tantsufilmis «Death as a New Beginning» («Surm kui uus algus»).
«Jah, see (lavastamine –T. T.) huvitab mind,» ütles Mutso ega välistanud enese proovilepanekut ka tulevikus.
«elEven» on 11-minutiline duett, mille pealkiri sisaldab ka autori enda nime ja vihjab nendele 11 aastale, mis ta on Šoti Balletis tantsinud – tänavu kevadest peale ka ühena neljast principal’ist ehk esitantsijast.
Teoses võtab Mutso kokku oma üle kivide ja kändude kulgenud teekonna n-ö mõtlevaks tantsijaks. See on lugu baleriinist, kes kasvab varvaskingadest välja nii füüsiliselt kui ka vaimselt. «Ma tahan olla rohkem kui keha,» nagu 34-aastane tantsija ise ütleb.
Isiklik on «elEven» ka muusikalise saate poolest. Selles on kasutatud Mutso enda südamelööke, mis on stetoskoobiga salvestatud, samuti tema hingamist, liigeste-luude naksumist ja raginaid ning varvaskingade klõbinat.
Nädala lõpuni Edinburghis Fringe’i festivalil esitatav duett kuulub Šoti Balleti tantsijate lühilavastuste programmi «Special Edition», mis valmis festivali tellimusel.