Halvatuga last saada üritav mees lummas filmipubliku

Pärnu filmifestivali kodulehe fragment. Foto: www.chaplin.ee

XXIV Pärnu Filmifestivali auhinnaööl selgus, et seitsmest ETVs võistelnud tõsielufilmist oli eesti rahvale kõige südamelähedasem liigutav lugu Austraalia farmerist, kes on kogu oma elu pühendanud sügavalt halvatud, ent samas palavalt armastatud naise hoidmisele ning temaga laste muretsemisele.

Ülekaaluka häälteskooriga võitnud filmi «Hea mees» autor Safina Uberoi, keda ennast Pärnus auhinda vastu võtmas polnud, on kutsutud järgmise, arvult 25. Pärnu Filmifestivali žüriisse.

Eesti Rahva Auhinda üle andma oli tulnud Kihnu Virve, kes tervitas võitjat lauluga «Vesiroosid». See laul saadetakse Safina Uberoile edasi interneti kaudu.

Rahvusvahelise žürii arvates oli parim kunstiline lahendus leitud soomlaste Joonas Berghälli ning Mika Hotakaineni filmis «Eluaur» (otsetõlkes soome keelest «Meeste kord») ning filmimees Mika Hotakainen sai oma õlgedele kauni Lääne-Eesti pulmavaiba.

Kuidas kaks soome filmiautorit sooja eesti vaipa jagama hakkavad, jäi festivali korraldaja Mark Soosaare sõnul esialgu saladuseks.

«Et aga nende film eesti vaatajate südant ja hinge liigutab, selles pole kahtlust. Küllap samuti kui Soomemaa saunades, kui saabub nn meeste kord, kurdavad ka Eestimaa saunalaval mehed oma kurba saatust üksteisele,» lisas ta.

Kaks Läänemaalt pärit villast patselapilist tekki läksid samuti teele erinevatesse ilmakaartesse.

Ühe neist sai taani filmilooja Brigitte Glavind Sperberi õlgadele parima teadusliku jäädvustuse «Kalahi rahvameditsiin» eest. Teine tekk läks eesti filmimehele Joosep Matjusele, kelle filmi noormehe enda vanaisast «Vanamees ja põder» tunnistas žürii parimaks kodumaiseks filmiks.

Auhinnaööst võttis osa ka Prantsuse suursaadik Frédéric Billet, kes filmikunsti sünnimaa esindajana andis üle auhinna Lääne-Siberis elavale filmiloojale Olga Kornienkole ekraanitöö «Hei, Aljonka!» eest.

Film kujutab üht päeva kolmeaastase handi lapse elust keset lumise taiga avarusi.

«Meie festival tõstis seekord kilbile küsimuse – kas inimene või koguni rahvas saavad olla oma saatuse peremeheks?» sõnas festivali pealik Soosaar.

« Järgmiseks suveks proovime leida taas mõne eluliselt tähtsa teema. Näiteks kuidas meie suved, mis kipuvad kujunema ainult lustimise ja lullilöömise ajaks, muuta töökaks ning tõeliselt sisukaks.»

Alanud nädala esmaspäevast kuni kolmapäevani näevad festivalifilme Haapsalu ja Otepää inimesed, neljapäevast kuni pühapäevani on aga festivalifilmid vaadata Viljandis ning Heimtalis.