Esimestel folkidel voolas õlu priilt

Aasta on 1994. Viljandi folk alles kogub jõudu. Aga Guinness on tasuta.

FOTO: Endel Veliste

Kes ei teaks, et täna algab Viljandi pärimusmuusikafestival – neljapäevane mammutüritus, mis meelitab kohale rohkem kui 20 000 külastajat.

Kui palju aga mäletatakse seda, et esimesel folgil, mis toimus 15. mail 1993, ulatus publiku hulk vaid paarisajani, sedagi kõige optimistlikuma hinnangu järgi? Või seda, et kontserdid olid neil nostalgilistel aegadel tasuta ja õlu prii?

Folgiveteranid, Viljandi Jazzi­klubi projektijuht Priit Noorhani ja Viljandi spordikeskuse juhataja Mati Jürisson, kes töötasid omal ajal nüüdseks hingusele läinud Mulgi raadios, mäletavad.  

Esimene festival oli üsna miniatuurne, teisest aga läks folgipall veerema. Pidu paisus suisa kolmepäevaseks. Kohalik eeter kandis kõike lahkelt üle?

Mati Jürisson: Töötasin siis Mulgi raadios ja olin korraga fakti ees, et pean olema stuudios ülekandepuldis. Ei mäleta täpselt enam, kellelt see ülekandeidee tuli, aga hakkama me saime.

Priit Noorhani: See oli üks lõbus tegemine. Eriti nüüd, tagantjärele vaadates.

See oli see kuulus pidu, kus pileteid nagu polnudki ja õlut voolas tasuta. Mäletan, et ikka tubli mitu päeva pärast festivali lõppu käidi mööda linna ringi, Guinnessi õlled näpus!
Kas bändid ise ikka teadsid, et nad otse-eetrisse satuvad?


Noorhani: Täpselt ei teagi, aga ju nad ikka kursis olid. Mis neil selle vastu sai olla.

Jürisson: Mina ei tea midagi, mina keerasin ainult stuudios nuppe!

Noorhani: Ülekande tegemine oli väga radikaalne. Ülekandejaam asus vist raadio ametlikus autos VAZ 21011, antenn oli samasse lava kõrvale maasse löödud. Ülekanne käis niimoodi, et kükitasin lava all ja hoidsin mikrofoni käes.

Kui üks käsi ära väsis, vahetasin ettevaatlikult teise vastu, et mikrofonikrabinat eetrisse ei pääseks. Stuudiost toodud statiiv ei sobinud! Valus. ­Millekski selliseks ma valmis polnud.

Jürisson: Ja niimoodi kolm päeva jutti!  

Milline see festivalivaim oli, mis tollal linna kohal hõljus?

Noorhani: Meeletu teha tahtmine paistis välja. Kõik siblisid mõnuga ja seda oli kõrvalt väga mõnus vaadata. Lisaks kõik see, mis toimus siis, kui ametlikud kontserdid läbi said. See oli pidu iseendale.

Jürisson: Täiesti vabalt hüpati lavale! Vabalaval olidki väga sundimatud kollektiivid. Keegi hakkas midagi tinistama, keegi liitus kõrval põristamisega ja nii ta tuli. Vabalava on siiani vastu pidanud.

Vabas riietuses suurettevõtjaid nagu praegu algusaastail vist publiku hulgas siiski eriti ringi ei saginud?

Noorhani: Viljandi suuremad kalad ja kõvemad ärimehed olid ikka kohal. Kaugemalt tulijate kohta ei julge tagantjärele midagi öelda.

See, mis on praeguseks välja kasvanud ühe kitsa sõpruskonna üritusest, on üllatuseks ilmselt ka neile endile.

Noorhani: See on fenomenaalne. Ja mitte ainult Viljandi, vaid kogu lähiregiooni ulatuses. Paarisajapealisest publikust vähem kui kümne aastaga kasvatada selline publik... Ning kuidas asju aeti...

Mäletan hästi, kuidas festivali pealik Ando Kiviberg proovis Kuku raadiost sponsorlust välja rääkida. Kaks korda visati ta uksest välja, kolmas kord puges aga aknast tagasi. Lõpuks rääkiski ära!

Tahtmist oli väga palju ja selle tulemust me näeme nüüd kõik.

Kuidas ikkagi õlut tasuta sai?

Noorhani: Sponsorlus ikka. Oli nii kohalik õlletehas kui ka suur Guinness.

Jürisson: Mulle toodi ülekande lõppedes õhtul stuudiosse suur õllelaadung kätte.

Tollases festivaliklubis vudisid rotid enesekindlalt publiku hulgas ringi!

Noorhani: Aah, oli neid seal jah. Mõned publikust reageerisid elavalt, mõned ei teinud üldse väljagi. Ega pillimäng sellepärast siis katkenud.

Hea kolleeg meenutas festivali algusaegadest, et lavale saanud pea kõik huvilised, kes parasjagu pilliga linnas olema juhtunud. Kord sõitnud siit läbi mingi pasunakoor ja andnud kohe ka möödaminnes väikese kontserdi.

Jürisson: 1990ndate festivalid olid üles ehitatud põhimõttel, et oli üks iiri bänd, Johansonid Jaani kirikus, VLÜ ja Untsakad ning Minu Isa Oli Ausus Ise kultuurimaja hoovis. Pluss keegi Skandinaaviast.

Olete mõlemad Viljandi mehed. Kui palju teie juures tänavu folkareid peatub?
Jürisson: Väga suurt invasiooni ei ole tänavu ette näha, aga eks mõned kindlasti öömajale jäävad.


Noorhani: Mul tuleb ka külalisi päris mitu, vähemalt viis tükki igal juhul. Iseasi, kas kordub sama trikk kui 90ndate lõpul, kui mu kahetoalises korteris olid hõivatud kõik horisontaalsed pinnad, kaasa arvatud klaverialune ja -pealne.

Elion avab folgi erikanali

Elioni digiTV avab kolmandat aastat järjest Viljandi pärimusmuusika festivali erikanali, mis on nähtav ööpäev läbi kogu festivali vältel.

Noortest vabatahtlikest koosnev videotiim toob televaatajateni otseülekandena 26 kontserti kolmelt lavalt, sh selliste külaliskollektiivide esinemised nagu Ale Möller Band, Habana Son Club, Csürrentö või Tsuumi Sound System. Lisaks kontsertide salvestused ja festivalimelu lülitused.

Elioni teatel on erikanal kättesaadav enam kui 110 000 perele, kuid mitte kaabel-digiTV klientidele, seda tehnoloogia eripära tõttu. Mullu lülitus pikemaks või lühemaks ajaks folgi erikanalile 24 000 peret. (PM)

 

Tagasi üles