Joonte füüsiline mõnu

, kunstikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanika Peerna ja installatsioon «Selgroosirutus».
Jaanika Peerna ja installatsioon «Selgroosirutus». Foto: Ave Talu

«Harjutusi joontele» on omapärane projekt, kus joontest tekib inimhinge looduslik hääl ning ühes sellega gümnastika ja nende kooslusest tulenev sünergia. Sellele annab tooni omamoodi valgustuslik revolutsioon, kus põrkuvad kokku heleda ja tumeda varjundid Vaal-galerii valges kuubis.

Jaanika Peerna (1971) on Tallinnas sündinud kunstnik, kes on alates 1998. aastast elanud ja tegutsenud New Yorgis. Viimase aasta veetis Peerna Berliinis, kus on valminud ka näitusel väljas olevad tööd.

Peerna loob oma teisel kodumaisel isikunäitusel Vaal-galeriisse võimla, kus kujuteldavatel ja joonistatud joontel on võimalus testida oma paindlikkust ja leidlikkust. Kunstnik laseb vaba käega joonistatud 13 meetri pikkused sirged jooned rippuma lae ja põranda vahele. Lühemad jooned saavad endale pika ülakorruse seinapinna, kus samm-sammult oma võimeid proovile panna.

Joon on olnud Peerna loomingu üheks oluliseks elemendiks alates tema karjääri algusest New Yorgis. Ta on veendunud, et visuaalne kunst ja mõnu liikumisest on kõik seotud füüsilise jõuga, mida sihipäraselt kasutatakse. Sellesse valdkonda klassifitseerib ta ka joonistamise ning esmapilgul primitiivsete joonte tekitamise. Kõige aluseks on sihikindel süsteem meie ajudes.

Pliiats ja paber käivad Peerna jaoks alati käsikäes, mille vahel on peidus sügav vabaduse ning kontrolli vaheline seos, sest joonistamise abil alustavad oma kavandite loomist praktiliselt kõik kunstiliigid.

Kunstnik tunnistab, et Berliinis veedetud aasta jooksul on tema jooned muutunud märksa kõveramaks, mis peegeldab emotsionaalselt eemalolekut New Yorgist.

Esmapilgul on kõik näitusel olevad tööd sarnased, tegelikult aga sootuks erineva tähendusega, nagu ühest palee saalist teise marssides on iga ruum omaette maailm. Kõiges mängib oma osa spektrivalgus, konkreetne rütmika ja kindel matemaatika, mille koosluses tekibki emotsioon.

Kui professor Leonhard Lapin pahaks ei pane, siis võiks nende kahe kunstniku loomingu vahele tõmmata mõned paralleelid, seoses triipkoodide temaatikaga.

Joonistamise protsess nõuab kunstnikult fokuseeritud füüsilist energiat ja keskendumist. Ainult nii saab luua vaba käega nii sirgeid jooni, nagu joonistustel näha on. Peerna on kasutanud joone uurimiseks nii joonistamise, valgus- kui videokunsti ning installatsiooni ja performance’i vahendeid. Viimasel ajal on ta loomingus märgata, kuidas ateljeevaikuses tegutsemise tulemusel ja performance’i käigus loodud teosed ning füüsilise pingutuse ja joonistamise protsess on teineteisele lähemale liikumas.

Jaanika Peerna sooviks justkui öelda, et kõik me elame ja käime mööda jooni oma trajektooril. Kas siis sihipäraselt või sihipäratult paraboolis või sinusoidis. Inimkeha piiritlemine isikupäraste jõujoontena on selle kunstniku eesmärk.

Jaanika Peerna

«Harjutusi joontele / Exercises for lines»

13. septembrini Vaal-galeriis

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles