Järgmisel nädalal on taas põhjust pöialt hoida Eesti animatsioonile, kui ühel maailma prestiižikamal, Ottawa animafilmide festivalil võistlevad korraga (nagu Annecyski) Mait Laasi 3D-nukufilm «Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu» (pildil) ning Olga ja Priit Pärna joonisfilm «Lendurid koduteel».
Esimene neist on kutsutud pikkade ja teine sõltumatute lühifilmide võistlusprogrammi, mille võitjad saavad kaks võrdset peapreemiat ja parim lühifilm ka õiguse olla esitatud Oscarile.
Taas tuli läbida tihe valikusõel. Kokku esitati festivalile 2033 filmi 70 riigist, millest valituks osutus 101 lühikest (jagunevad erinevate võistlusprogrammide, sh tudengi-, laste- ja reklaamfilmid vahel) ja viis pikka.
Festivali juht Chris Robinson tõstis valikut kommenteerides esile ka mõlemat Eesti filmi: «Lisa Limone» olevat sürreaalne, ebatavaline muusikal, kus animeeritakse puuvilju, «Lendurid koduteel» aga graafilis-seksuaalne meeste fantaasiate satiir, mis võivat tekitada poleemikat.
Kui Pärnad on alles oma festivaliringi alguses ja Eesti esilinastuski veel olemata (9. oktoobril), siis Mait Laasi film on sõitnud selle karusselliga juba tükk aega, võisteldes sealhulgas animatsiooni absoluutsesse tippu kuuluvatel Annecy, Stuttgardi ja Utrechti festivalil.
Äsja võitis ta ka esimese tunnustuse – Mehhiko Monterrey festivali pikkade filmide konkursi parima animafilmi preemia, mis kannab nime Cabrito de Plata. Võistlesid linateosed, mille suunitlus on sotsiaalkriitiline.