ETV toodab mahuka draamasarja 1941. aasta juuniküüditatutest

Juuniküüditamise mälestusmärk Pääskülas. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Televisioon (ETV) on alustanud draamasarja tootmist 1941. aastal küüditatud inimeste saatusest, võttegrupp sõidab uurimisretkele Siberisse juba sel suvel ning sarja esimene osa koos dokumentaalfilmiga võttegrupi retkest on kavas tuua televaatajateni küüditamise aastapäeval, 13. juunil 2011.

Küüditamisest rääkiva draamasarja tööpealkiri on «Siber» ning selle stsenaristid on Merle Karusoo ja Katrin Saukas, kelle ideed osutusid eelnenud konkursil kõige edukamateks. Võttegrupp sõidab Tomski oblastisse Vasjugani jõe piirkonda tänavu 26. augustist 10. septembrini, et käia läbi reaalsed tegevuskohad. Neil on kaasas ka üks sarja tegelaste prototüüpidest, praeguseks 80-aastane inimene.

Vasjugani jõe äärde rajatud Aipolovo lastekodus elasid paljude Virumaalt pärit juuniküüditatute lapsed, kelle isa oli oma perest enne Eestist väljasaatmist eraldi vahi alla võetud ja Nõukogude võimude poolt mõni aeg hiljem hukatud ning ema suri Siberis tavaliselt juba esimesel küüditamisjärgsel talvel nälga või külmetushaigustesse. Aipolovo piirkonnas on inimasustus praeguseks lõppenud ja Eestist ei ole seal arvatavasti viimase kümmekonna aasta jooksul mitte keegi käinud, ütles ETV lavastuslike saadete toimetuse juhataja Gerda Kordemets.

Võttegrupi tänavusuvisest Siberi-retkest valmib dokumentaalfilm. 12-osaliseks kavandatud draamasarja esimese osa stsenaarium valmib koos ülejäänud osade kondikavaga jaanuariks 2011 ning sarja esimene osa ja dokumentaalfilm jõuavad ETV eetrisse küüditamise aastapäeval, 13. juunil 2011, ütles Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Margus Allikmaa BNSile.

Kui kõik läheb plaanide järgi, on kogu sari ETV eetris sügisel 2012 ning selle lõplik eelarve, ligikaudu 10 miljonit krooni, peaks jääma samasse suurusjärku «Tuulepealse maaga», ütles ERRi juhatuse esimees. Sarja tootmist on juba esialgse 200 000 krooni suuruse arendusrahaga toetanud Kultuurkapital. «Rahvusringhäälingu üks kohuseid on taasjutustada ja lahti rääkida nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele meie rahva ajalugu ning püüame selle kohuse täitmiseks leida toetusi ka teistest avalikest fondidest,» märkis Allikmaa.