Eluslooduses võib niisuguseks signaaliks olla näiteks isaslinnu silmatorkav ja värvikirev sulestik (mis teeb temast kerge saagi) või ohtlik ja kahjustav käitumismuster. Sellised signaalid võivad osutuda üllatavalt keerukaks: mida keerulisem ja «kulukam» signaal, seda kvaliteetsemaks ja jätkusuutlikumaks isane end tõestab – puhtalt sellega, et on ikka veel elus ja pole omadega vahele jäänud.
Nüüdisaegses inimkultuuris võiks seesuguse käitumise võrdkujuks pidada näiteks purjuspäi ujumist või siis, miks mitte ja enamgi veel, ka edevates kostüümides saja tuhande pealise publiku ees tantsimist ja suumaigutamist.
Lavastuslikult kasutab «Tõde ei anta kellelegi andeks» veenva eduga kõiki nüüdisteatri pakutavaid vahendeid: füüsilist teatrit, varjuteatrit, video- ja valguskunsti, muusikat jne.
Kuigi noore trupi mõjud ja eeskujud on tänapäeva eesti teatripildis kergesti tuvastatavad, õigustab iga laen end iseeneses ning kogu teost iseloomustab hämmastav tasakaalustatus.
Võrdselt jõulised ja rõhutatud on näitlejad Madis Mäeorg ja Veiko Porkanen oma neandertallaslikus füüsilisuses ning Kaisa Selde oma käskijannalikus kättesaamatuses. Kristjan Rohioja koreograafia kinnistab lavastuse evolutsiooni-narratiivi ning Tõnis Parksepa napp, kuid tabav tekst tõlgib selle kaasaega. Keili Retteri, Taavi Toomi ja Epp Peedumäe kunstiline panus toidab tervikut veelgi.
Kuigi liigset ning maailma tuumani ulatuvat sügavmõttelisust lavastusest otsida ei tasu, püstitub siiski küsimus õnne ja täiuse olemusest ning hinnast. Elame ju kõik rahulikult oma elu ja puudu pole justkui midagi. Kui ka kõik pole täiuslik, siis ikkagi kannatab elada. Oleme harjunud. Kuni tuleb keegi ja näitab, mis meil puudu on. Mille järele hing kogu aeg ihanud on.
Just selle puuduolekutunde ja käsiteldamatu õnne jahiga kaasneb tihtipeale kõige suurem häving. Oled ilma nii unistusest kui sellest, mis enne käes oli.
Tartu Uus Teater mängib lavastust «Tõde ei anta kellelegi andeks» täna kell 19.
«Tõde ei anta kellelegi andeks»
Dramaturg Tõnis Parksepp.
Lavastaja Tormi Torop. Koreograaf-lavastaja Kristjan Rohioja. Kunstnik Keili Retter. Valguskunstnik Taavi Toom
Esietendus 19. septembril