/nginx/o/2018/05/03/7822219t1h7dfe.jpg)
/nginx/o/2013/11/05/2601098t1he5c7.jpg)
Viidates Nobeli preemia reglemendile keeldus Eesti kirjanike liidu esimees Karl Martin Sinijärv ütlemast, kas Eesti on üldse ja kui, siis keda esitanud tänavuse Nobeli kirjanduspreemia saamiseks.
Kirjanike liidu esimees annaks Nobeli kirjanduspreemia lastekirjanikule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rootsi akadeemial on selle kohta väga ranged reeglid,» ütles Sinijärv. «Kogu see kirjavahetus – kas, keda, oma- või välismaist – on salastatud 50 aastaks. Kui seda avalikult kommenteerida, siis võib juhtuda, et nad rohkem sinuga ei räägi ja kõik.»
Siiski, 2007. aastal tunnistas Sinijärv Postimehes: «Nagu mitmel varasemalgi aastal esitas kirjanike liidu juhatus ka tänavu veebruaris Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks Jaan Krossi.»
Nobeli auhinda määravad nelja-viieliikmelised auhinnakomiteed, kes pöörduvad igal aastal kogu maailma teadlaste, kirjandustegelaste ja varasemate Nobeli auhinna laureaatide poole, et nad teeksid ettepanekuid, keda auhinnata.
Online-kihlveokeskkond Nicer Odds avaldas nimekirja 35 kirjanikust, kellel on šansse saada tänavune Nobeli Kirjandusauhind. Teiste tuntud nimede hulgas figureerib seal ka Eesti päritolu Soome kirjanik Sofi Oksanen (37). Kui Oksanen peakski pärjatud saama, oleks see Sinijärve hinnangul väga huvitav fenomen eeskätt vanuse seisukohast. Vaadates Oksaneni teoste mõju, levihulka ja tõlgete arvu, ei näe Sinijärv mingit põhjust, miks ta ei võiks saada 2014. aasta kirjanduspreemiat. Samas, arvestades Rootsi akadeemia senist alahoidlikku auhinnapoliitikat, oleks see väga radikaalne samm.
Teiste hulgas ennustatakse võitu sellistele Euroopas ja Eestis tuntud nimedele nagu John Le Carré, Bob Dylan, Umberto Eco, Milan Kundera, Tom Stoppard jt. Samas ei pruugi komitee oma otsust langetada vaid tuntuse, mõjukuse või loomingu põhjal. Sinijärv nentis, et on aastakümneid arutatud, millistest kaalutlustest – lisaks puhtkirjanduslikule väärtusele - komitee preemia määramisel siis õieti lähtub.
«On olnud aastaid, kui see otsus on päris üllatuslik olnud, vahel jääb selline tunne, et tahetaksegi tähelepanu juhtida mitte nii tuntud, kuid siiski mingi nurga alt vaatamist väärivatele kirjanikele. Mul on mulje, et seda ühte preemiat ongi raske anda, kui tahad väga mitut kärbest korraga lüüa. Kõiki aspekte arvestades võib vaesel žüriil juhe kokku joosta küll,» ütles Sinijärv.
Sinijärv keeldus ennustamast, kes võiks tänavu žürii silmis preemiat väärida. Aga kui ta peaks ise ja ainuisikuliselt otsustama, siis saaks 2014. aasta Nobeli kirjanduspreemia mõni lastekirjanik.