/nginx/o/2016/11/23/6104787t1he9a3.jpg)
/nginx/o/2014/10/08/3414503t1h0d89.jpg)
Vaid mõni päev enne oma 89. sünnipäeva lahkus meie seast nukufilmilavastaja Heino Pars, kes oli üks kahest eesti nukufilmitraditsiooni rajajast Elbert Tuganovi (1920-2007) kõrval.
Hüvasti, Kõpsu-autor!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parsi käe all valmis aastail 1962-1990 kokku 31 filmi, millest tuntuimad, iseäranis «Operaator Kõpsu»-tetraloogia, on mõjutanud mitme põlvkonna laste ilmavaadet ja suhet loodusega. 1964. aastal valminud filmis «Operaator Kõps seeneriigis» sulatas ta esimest korda kokku nuku- ja elava looduse maailma, olles üks esimesi Ida-Euroopas, kes nii mastaapselt selliste katsetustega tegeles.
Ka oma teise kuulsama filmiga «Nael» (1972) kõndis Pars eksperimentaatorite esirinnas – selles inimesestas ta esemeid.
Tutvustamist ei vaja ka sellised teosed nagu «Putukate suvemängud», «Mardileib», «Laulud kevadele», «Kunksmoor», «Kunksmoor ja kapten Trumm», «Välek Vibulane», «Meemeistrite linn».
«Ilma Tuganovi ja Parsita poleks midagi olnud. Nad olid isad, kes lõid Eestis nukufilmi,» on öelnud Parsi kauaaegne kolleeg, operaator ja Nukufilmi stuudio endine direktor Arvo Nuut.
Vaata Heino Parsi nukufilmi «Nael»