/nginx/o/2014/10/10/3418389t1h36ac.jpg)
Venemaa legendaarne moeajaloolane Aleksandr Vassiljev ei vaja tutvustamist ei kodu- ega välismaal. Ta on populaarne isegi vähese moeteadlikkusega inimeste seas. Vassiljev on saavutanud kuulsuse nii moeajaloolase, kunstniku, kriitiku, moe propageerija, lektori ja moekollektsionäärina.
Eestis KUMU kunstimuuseumis avati reedel Vassiljevi kollektsiooni näitus «Pidu sinus eneses. Art déco mood Aleksandr Vassiljevi kogust». 3. oktoobril toimus KUMUs tunnustatud venelase moeteemaline loeng.
Den za Dnjomi ajakirjanikule, kellele Vassiljev enne näituse avamist intervjuu andis, mõjus moeloolane prantslaslikult. Mehe enda sõnul on ta lisaks ajaloolistele kostüümidele kursis ka nüüdismoega, teades, millist kõrgmoodi pakuvad Madrid ja teised moemekad.
Vestlusest moeasjatundjaga paljastub, et naised jagunevad tema silmis kahte kategooriasse – need, kes teda teavad-tunnevad ning need, kes ei ole temast kuulnudki.
Vassiljevi sõnul meeldib talle reisimine ning erinevate linnade külastamine. Iga päev on uued värvid, maitsed, lõhnad ja antiigipoed, mis on iga kollektsionääri jaoks lausa kohustuslikud. Neid loodab ta leida ka Tallinnast.
Kuulus venelane selgitab oma seisukohti ka internetidiskussioonide kuumal teemal – kui trendikas või mitte trendikas on sukkpükste kandmine. Või olla hoopis aasta läbi sukkpüksteta.
«Sukkpükse on väga erinevaid, läbipaistvaid kui läbipaistmatuid. Neid võib kanda, kuid ei pea. Sukkpüksid on kohustuslikud siis, kui kantakse kinnisi jalanõusid. Kui tegemist on aga suviste lahtiste jalanõudega, siis jätavad sukkpüksid mulje halvast maitsest.
Moelooja annab nõu ka õhtutualettide kohta, et mis on nende puhul comme il faut ja mis mitte.
«Kõigile sobivat soovitust on raske anda, sest iga naine on unikaalne nagu ka ta kleidid. Mis sobib ühele, ei pruugi ilus olla teise seljas ja vastupidi. Üsna paljud võtavad eeskuju Hollywoodist ja seda isegi siis kui väga paljastavad kleidid ei ole kliima tõttu sobivad ning võivad teises paigas kummalised paista,» lausus kuulsus.
Vassiljevi sõnul riietuvad Eesti naised maitsekalt ja elegantselt, kuid samas igavalt. Tegemist on vaoshoitud põhjamaise, mitte Prantsuse või Itaalia stiiliga.
«Soome on mingil määral moeteadlik riik, kuna seal on kuulus firma Marimekko, mille tooteid ma kõrgelt hindan. Siiski ei ole sealt tulnud maailmakuulsaid moeloojaid. Sama tundub kehtivat ka Eesti kohta. Kõige enam tead ja tuntud on modell Carmen Kass. Ta on sama kuulus kui venelanna Natalja Vodianova. Kuulsusele on aidanud kaasa ka ta kooselu prantslasest ärimehe Antoine Arnault`ga,» teatas mees.
DZD ajakirjanik jätkas, et Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril toimub presidendi vastuvõtt, kus kuulsad daamid saavad õhtukleitides särada. Samas meedia kritiseerib, kuid ka kiidab daamide kleite. Paljud kuulsad naised on enda arvates elegantsed, kuid saavad ikka kriitika osaliseks.
«See on tavaline ja seda on kõikides lääneriikides. Tuleb arvestada, et kui ollakse avaliku elu tegelane, siis satutakse välimusega kriitika alla. See kriitika ei pruugi alati konstruktiivne olla. Asjadesse tuleb suhtuda filosoofilise rahuga. Siin saavad oma abi pakkuda stilistid, kuid on ka neid stiliste, kelle maitse ei ole just parim ning on ämbrisse astunud,» teatas Vassiljev.
Moeasjatundja andis nõu ka ehete vallas. Tema arvates on parem pigem vähe ja maitsekalt, kui liiga palju ja maitsetult.
Edasi tuleb juttu naiste meigist, mille kohta kuulus prantslanna Coco Chanel on hästi öelnud: «Naine, kes end ei meigi, on endast liiga heal arvamusel».
«Igal inimesel on on välimuses vigu ning meik aitab neid varjata. Enamik naisi kannab meiki ning see on nende jaoks loomulik. Olen Chaneliga samal arvamusel, naised peaksid enda ilu rõhutama ning vigu meigiga varjama,» selgitas asjatundja.
Vassiljevi sõnul tahavad kõik kaua nooruslikud ja ilusad välja näha, seda ka 70.eluaastates ja vanemana.
Ta jätkas, et mehed ja naised ei pruugi alati teineteisest aru saada asjades, mis puudutavad välimust ja moodi. Mehed võivad naiste kena välimust tähele panna, kuid ei pruugi.
«Raha võib olla, kuid alati ei saa suure raha eest kena välimust. Peab olema maitset, et seda luua. Kena saab olla ka väikse summa eest,» teatas asjatundja.
Vassiljevi sõnul on venelannad väga ilusad, meeste suhtes võib kriitiline olla. Elegantselt ei oskavat riietuda isegi mitte Venemaa duumasaadikud.
«Paljudes riikides on nende rahvariided au sees – Jaapanis, Indias, Šotimaal. Venelased peaksid rohkem kandma traditsioonilisi särke ning pruudid peaks uuesti omaks võtma traditsioonilise peakatte kokošniku,» lausus moeasjatundja.
Vassiljev kommenteeris ka Ukrainas toimuvat, pidades seda farsiks.
«Mitte ainult Ukrainas ei ole probleeme, vaid veel mitmes maailma paigas. Toimuvad ka looduskatastroofid ja levivad haigused. Ukraina aga on Venemaaga alati lähedalt seotud olnud, oleme vennasrahvad. Inimesed ei tea ajalugu ning konfliktid tekivad tsükliliselt. Ukraina kriis oli ette ennustatav,» nentis Vassiljev.
Vene moeasjatundja tuli oma liistude juurde tagasi ning sõnas lõpetuseks, et tänapäeva moe eeskujuks on paljudele naistele Monica Bellucci, Angelina Jolie, Catherine Deneuve ja Cambridge`i hertsoginna Catherine.
Aleksandr Vassiljev (1958, Moskva) on Euroopas hästi tuntud vene juurtega moeajaloolane, sisekujundaja ja moe propageerija, kes on töötanud sellistele mainekatele moeväljaannetele nagu vene Vogue ja Harper’s Bazaar.
Tema rikkalik kostüümikogu, mis hõlmab peamiselt esemeid 18. sajandist kuni eelmise sajandi 30. aastateni, sisaldab üle 500 kostüümi, 3000 aksessuaari ja arvukat fotoarhiivi. Kolmandik kogust on pühendatud vene moekunstile, ülejäänu jaguneb Prantsusmaalt, Inglismaalt ja Hispaaniast, kuid ka Türgist ja Lõuna-Ameerikast pärit leidude vahel.
Tänaseks ühe maailma suurima vene ajaloolise kostüümi erakogu omanik on avaldanud ligi 40 moeajalooteemalist raamatut, produtseerinud mitmeid dokumentaalfilme, töötanud õppejõuna ning arendanud erinevaid moeprojekte.