Andrus Kivirähk tundis end Tõnu Oja ees süüdlasena

Hendrik Alla
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnu Oja komöödias "Aabitsa kukk".
Tõnu Oja komöödias "Aabitsa kukk". Foto: Peeter Langovits

Tõnu Oja astub 300. korda Maunona lavale Andrus Kivirähki mononäidendis «Aabitsa kukk». Laupäeval, 11. oktoobril jõuab Andrus Kivirähki kirjutatud ja lavastatud «Aabitsa kukk» 300. korda lavale. See aga tähendab, et Tõnu Oja on menukas menulavastuses Maunot mänginud täpselt 300. korda.

Andrus Kivirähk on meenutanud, et «Aabitsa kuke» esietendus toimus Tartus, Lutsu tänava majas. Proove olid Oja ja Kivirähk teinud ikkagi Tallinnas. «Põhiline oli, et Tõnu teksti pähe saaks. Seda oli ju ilmatu ports! Ja ma tundsin end alati süüdlasena, kui Tõnu sassi läks – mina olin ju kogu selle kraami valmis kirjutanud, mida teine inimene pidi nüüd oma pealuu sisse toppima.

Tõnu valmistas ka spikreid ja kleepis neid igale poole, näiteks aknale. Tartus asus saal nimelt esimesel korrusel ja seal polnud võimalik sedasi aknaid uljalt pärani lüüa nagu Draamateatri Maalisaalis, ning «Tere, Paramonova!» karjuda. Lutsu tänaval võis juhtuda, et sa tõmbad akna lahti, aga täpselt selle taga seisab mõni süütu mööduja ja vaatab Tõnule otse näkku. Õnneks olid seal kahekordsed aknad, nii et Tõnu sai sisemised lahti kiskuda, aga välimised jäid kinni. Nende peale ta siis oma spikreid liimiski.»

Eesti Draamateatri ajalehes tunnistas Andrus Kivirähk, et Tõnu on nüüd juba 300 korda Maunot mänginud, on uskumatu ja võimas.

Mitu aabitsat on juba etenduste jooksul ribadeks loetud, seda ei mäleta enam keegi. «Ma ütlesin Tõnule, et kui ta enam ei viitsi, siis võib ta rolli oma pojale, Päärule pärandada, kellelegi teisele küll ei anna. Las see roll olla selline Ojade perekonna vallasvara,» rääkis Kivirähk.

Lavastus ja Tõnu Oja osatäitmine on auhinna koju toonud pea kõigilt festivalidelt, kus «Aabitsa kukk» on osalenud: 2009. a. grand prix monolavastuste festivalilt «Zvaigzne» Riiast ning II preemia ja monoteatrite festivalide direktorite diplom rahvusvaheliselt monoteatrite festivalilt «MonoBaltija» Kaunasest, aasta hiljem parima näitlejatöö eripreemia soome-ugri rahvaste teatrite VIII festivalilt «Majatul» Joškar-Olast.

Möödunud kümnendi jooksul on lavastust mängitud väga mitmesugustes saalides Eestis ja välismaal: teatrimajades, külakultuurimajades, koolimajades, diplomaatilistes esindustes, väikesaarte seltsimajades, kus puudub elekter. Lavastuse kodusaaliks on aga Eesti Draamateatri Maalisaal. «Aabitsa kukega» Draamateatri kõige kammerlikum näitelava 8. oktoobril 2004 avatigi. 2006. aastal ilmus «Aabitsa kuke» helisalvestus CD-l.

Publiku huvi lavastuse vastu ei näita raugemise märku, piletid haaratakse lennult ning on ära müüdud juba mõned napid minutid pärast müükipanekut. Kolmsada mängukorda on aukartust äratav arv, millele Eesti sõnateatris on raske midagi võrdväärset kõrvale leida.

 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles