Aja auk: Armastan sind mitte

Foto: SCANPIX

Täpselt 45 aastat tagasi, 11. oktoobril jõudis Briti singlimüügitabeli kohale number üks Serge Gainsbourgi ja Jane Birkini lugu «Je t’aime mon non plus», mida paljud peavad kõigi aegade kuulsaimaks sekslooks. «J’taime» oli üldse esimene võõrkeelne lugu, mis sellise positsiooni hõivas. Gainsbourg ise ütles küll, et tegu on «antiseks-looga», sest räägib see füüsilise armastuse võimatusest. Pealkiri tähendab tõlkes umbes midagi sellist kui «armastan sind, kuid mina mitte».

Algselt kirjutas Gainsbourg selle loo Brigitte Bardot’le, 1966 see ka salvestati, kuid tema saksa tööstusmagnaadist abikaasa Gunther Sachs keelas sellise asja ära. Gainsbourgi ja Bardot’ versioon jõudis rahva ette alles 1986. Ega Bardot ja Gainsbourgki «Je taime’i» asja ees, teist taga ei laulnud, vaid ikka tõsimeeli, neil oli ka lühiajaline romanss, mis mõlemale poolele tulu tõi. Poeedist ja veel suhteliselt tundmatust laulukirjutajast Gainsbourgist sai tänu kõrge avaliku profiiliga pruudile seksisümbol ja Bardot üritas oma ära vajuvat filmikarjääri Serge’i abiga kuidagi muusikamaailmas taaselustada. Aga jah, kuna abikaasa asja ära keelas, polnud midagi teha. Serge käis, lugu hõlma all, ja tegi ettepanekuid. Marianne Faithfull on meenutanud, et Serge pöördus lauluga ka tema poole, kuid lisas, huumoriga pooleks, et ta pöördus kõigi poole.

Briti modelli ja näitlejatari Jane Birkiniga kohtus Gainsbourg filmi «Slogan» võtetel, kus nende vahel tekkis armuleek. Birkin meenutab nende esimest õhtut väljas nii: «Kõigepealt viis ta mu ööklubisse, siis transvestiitide klubisse, siis Hiltoni hotelli, kus ta sigalakku täis lihtsalt magama jäi.» Serge pakkus varsti lugu Birkinile, kelle esimene tähetund oli režissöör Michelangelo Antonioni «swinging Londonist» rääkivas vaikusefilmis «Blow-up»(1966), kus filmi peategelane, moefotograaf, talt kleiti seljast üritab tirida.

«Je’taime’i» narratiiv on siis selline, et kaks inimest räägivad seksuaalvahekorra ajal juttu ja ka ohivad. Ohkimisega oli veel nii, et salvestuse ajal lasi Birkin ennast sellest nii ära kanda, et helirežissöör pidi teda korrale kutsuma. «Võta vähe rahulikumalt,» ütles helimees, pani suitsu ette ja sättis heeblid paika. Nii mõnigi arvas, et tegemist oli hoopis päris seksiga, mis seal kosta oli. Birkini sõnul tundus talle Bardot’ esituses see lugu «very hot», kuid arvas siiski, et just tema on õige inimene seda esitama. Ta olevat tundnud isegi armukadedust, kui keegi teine veel salvestuse ajal stuudioboksis oli. «Võta vähe rahulikumalt,» ütleb helimees jälle, sätib jälle suitsu ette ja lükkab heeblid paika.

Prantsusmaal ilmus lugu 1969 veebruaris ja seda hoiatussildiga «alla 21 aasta keelatud». Rooma paavstile ka lugu väga ei meeldinud ning ta otsustas sellele keelu peale panna. Birkin ütles selle peale, et paavst on «maailma parim PR-mees». Nii mõni teinegi riik võttis sellest snitti ja keelas loo ära.

Gainsbourgi ja Birkini armastus kestis aga 13 aastat – nende ühine tütar on Charlotte Gainsbourg, praeguseks suur filmitäht. Elust Gainsbourgi majas on Birkin rääkinud muuhulgas nii: «Seal ei tohtinud midagi puutuda, kõik pidi olema täpselt seal, kuhu see on pandud.» Obsessiivse korraarmastusega Gainsbourg olevat tahtnud elada «nagu muuseumis».