Saada vihje

Aarne Saluveer meenutab Eve Viilupit ja «Laulukarusselli»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aarne Saluveer
Aarne Saluveer Foto: Postimees/Scanpix

«Meie koostöö hakkas hargnema 1980. aastatel ja siis tuli kuulus 1990. aasta oktoober, kui sai kokku lepitud, et alustame lastelaual rühmaga. Esialgu oli üsna teadmata, mis sellest tuleb,» meenutas koorijuht Aarne Saluveer koos äsja meie seast lahkunud Eve Viilupiga veetud «Laulukarusselli» algust. Peaaegu veerand sajandit tagasi.

«Laulukarussell» oli Saluveeri hinnangul noorte talentide leidmise formaat. Lisaks kõigile tuntud poplauljatele nagu Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson jt on sealt võrsunud muidu silmapaistvaid inimesi – näitlejaid, kultuurikorraldajaid jt. Aga ka klassikalise muusika teel kaugele jõudnud inimesi, näiteks Kai Rüütel, kes teeb Covent Gardenis korralike rolle. Tänapäeval võiks seda nimetada arengukeskkonnaks.

Laulukarusellis oli Eve Viilup põhiline korraldusjõud. Eks see muutus ka ajapikku, Saluveer meenutas, kuidas esimese tütarlastekoori koosseisuga – 7.-11. aastased neiud – ühe nädalavahetusega sai õpitud 120 kolmehäälset laulu. «Keegi lihtsalt ei öelnud, et ei ole võimalik ega tohi. Ja kui keegi ei ütle, et ei saa teha, siis teedki.»

Eve oli nii suurte kogemustega produtsent, et kui tal oli eesmärk asi ära korraldada, siis ta tegi kõik selleks, et asjad ka toimiksid. «Ma ei taha öelda, et saade oli nagu laulupidu, sest laulupeol ei otsita talente. Laulukarusell tõi koostöös muusikaõpetajatega altpoolt hästi palju inimesi kokku, alates maakondade eelvoorudest. Tähendus oli kindlasti suurem, kui laulvate talentide leidmine. «Laulukarusell» näitas, kuidas Eestis on palju andekaid noori inimesi ja selle kaudu valmistasime telepublikule rõõmu. See polnud meelelahutussaade või šõu, vaid lihtsalt üks rõõmu pakkuv saade,» lõpetas Saluveer. «Ja Eve tegi seda!»

Tagasi üles