Telerežissöör René Vilbre, kes aastaid koos Peeter Oja, Hannes Võrno ja Tarmo Leinatammega pöörast huumorisaadet «Kreisiraadio» tegi, usub, et Tarmo oligi see tulesäde, mis kreiside naljade süütenööri särisema pani.
René Vilbre: Tarmo Leinatamm oli «Kreisiraadio» süda
Võib öelda, et Tarmo oli «Kreisiraadio» süda. Kuigi ekraanil jäi talle ehk vähem aega, oli ta tavaliselt see, kes nalja selgroo paika pani ja selle kulgu juhtis. Tarmo oli Peetrile ja Hannesele kui muusa, piisas tal vaid mõni sõna öelda, kui Peetril ja Hannesel haakis nii, et nali kosena tulema hakkaks.
Tagantjärele tundub, et tänu Tarmole «Kreisiraadio» nii kaua koos püsiski. Tema oli see liitev osake seal vahel, kes nii erineva Hannese ja Peetri ühes toimimas hoidis. Tänu Tarmole suutis see kolmik plahvatuslikult absurdseid situatsioone välja mõelda!
Kui aga kaamera kinni, pandi muutus Tarmo hetkega täpse ajagraafikuga liikuvaks dirigendiks, kel oli tavaliselt võtete aegu kiire ja aeg limiteeritud. Ta ei armastanud hilinejaid ja lootis, et võtted lõpevad planeeritud aegadel. Tihti nii muidugi ei juhtunud, sest kui nali tulema hakkas ja mehed ei suutnud ei kaamera ees ega kaamera taga (mina sealhulgas) enam naeru kinni hoida, tuli sageli pikki pause teha, et pisut maha rahunenult taas filmima hakata.
Kord stuudios Jahimeeste klippi tehes läks meil tunde, et naerukrampidest üle saada ja natukenegi nalja naermise vahel ka lindi külge jääks. Kreisiraadio sketšid paberil koosnesid kirjeldustest, mis juhtub, kus juhtub ja kes on tegelased. Kui grimm ja kostüüm seljas, oligi Tarmo see, kes tavaliselt platsil nalja oma küsimustega käivitas. Nii hull, kui oli küsimus, nii hullult said Peeter ja Hannes ka vastata. Nii et omamoodi oli Tarmo ka Kreisiraadio juures dirigent, kes sketši tempot ja sujuvust ohjas. Minul oli rõõm kogu see materjal hiljem klipiks kokku lõigata.
Paar sketši on Kreisiraadiost siiani riiulis ja ootavad kokkupanemist. Plaanisime seda teha. Veel kevadel Tarmoga kõneldes lootsime Kreisiraadio 20 aasta juubeliks kokkuvõtva saate teha. Paraku jutuks see jäigi.
Lisaks Kreisiraadiole oli Tarmo suur armastus ka saade «Laululahing». Nii armastatud dirigenti pole mina elus näinud kui Tarmo oli «Laululahingu» kooride juures. Sajad inimesed pakatasid rõõmust ja rahulolust, kui Tarmo «Laululahingu» stuudiosse astus. Tarmo suutis sekundiga luua meeleolu, mis ka kõige tuimema televaataja muigama ja kaasa laulma kiskus.