Kunstnikele ja tellijatele lihtsustub ühe protsendi seaduse täitmine

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa Kutsehariduskeskus, skulptuurigrupp "PeaAsi" (autorid: Priit Pent, Raul Järg, Raul Erdel)
Järvamaa Kutsehariduskeskus, skulptuurigrupp "PeaAsi" (autorid: Priit Pent, Raul Järg, Raul Erdel) Foto: Kultuuriministeerium

Riigikogus jõuavad 15. oktoobril esimesele lugemisele Kultuuriministeeriumis ette valmistatud kunstiteoste tellimise seaduse muudatused. Ligi nelja kehtivusaasta jooksul Eesti kunstiturgu oluliselt elavdanud seadus muutub paranduste tulemusel lihtsamini rakendatavaks.

Kultuuriminister Urve Tiiduse kinnitusel on kunstiteoste tellimine kultuuripoliitiliselt oluline. «Riik panustab seeläbi kunstivaldkonna toimimisse ja avaliku ruumi rikastamisesse kvaliteetse kunstiga. Eesti kunstiturg on tänu kunsti tellimise põhimõtte ellukutsumisele elavnenud, eriti seoses viimaste aastate hoogustunud ehitushangetega,» rääkis minister.

Kultuuriministri sõnul hõlmavad seadusemuudatused peamiselt korralduslikke küsimusi. «Seaduse algne idee ja põhimõte, mille järgi suunatakse üks protsent riikliku ehitise maksumusest kunstiteoste tellimiseks, jääb endiselt kehtima. Kehtima jääb ka kunstiteose maksumuse ülempiir, 65 000 eurot. Aga kunstnike jaoks muutub konkurssidel osalemine ja suuremahuliste teoste loomine oluliselt lihtsamaks,» tõi kultuuriminister välja ühe olulisema muudatuse. „Selle jaoks on konkursil osalemise kriteeriumid edaspidi selgemad, konkurss peab kestma vähemalt 50 päeva ja tekib võimalus tasuda kunstnikele töö eest osade kaupa,» selgitas minister Tiidus.

Teised muudatused puudutavad žürii tööd ja vastutust, ekspertide kaasamist, teavitustööd, teose hilisemat eksponeerimist ja säilitamist jne. Ühtlasi saab selgemaks, mida selle seaduse raames tellida tohib. «Esmatähtis on kunstniku loomevabadus, seetõttu on edaspidi välistatud selliste esemete tellimine, mis on hoone funktsionaalsed osad ja mis tuleks nagunii soetada,» ütles kultuuriminister.

Kunstiteoste tellimise seaduse muutmine on kooskõlas «Kultuuripoliitika põhialustega aastani 2020». Arengudokument näeb ette, et seaduses tuleb täpsustada, milliseid kunstiteoseid saab selle alusel tellida ja kuidas tagada tellimustööde kunstiliselt kõrge tase.

Kunstiteoste tellimise seadus on kehtinud alates 2011. aasta jaanuarist. Selle aja jooksul on tellitud ligi 20 teost, 2014. aastal on lõppemas veel mitmeid konkursse. Kunstiteoseid on tellinud erinevad asutused, sh kutsehariduskeskused, tervishoiuasutused, enim konkursse on viinud läbi Riigi Kinnisvara Aktsiaselts. Ka tellimuste rahaline maht on varieerunud miinimumist – 7500 eurost – kuni maksimumi ehk 65 000 euroni. Tellitud on nii väliskulptuure, installatsioone, maalikunsti teoseid kui fotograafiat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles