Vaid loetud tunnid enne eetrisse minekut keelas Harju maakohus «Pealtnägija» loo, mis keskendub mereväega seotud kohtuasjale.
Mihkel Kärmas: kohtus tuli päevavalgele tõde!
Kommenteerib «Pealtnägija» saatejuht Mihkel Kärmas:
«Taust on järgmine. 2011. aastal puhke skandaal, kus pesti kõvasti mereväe musta pesu. Skandaali keskmes oli toona 28-aastane endine mereväeohvitser Georg Kirsberg, kes kirjutas ühe jõhkra memo mereväes toimunust. Memo jõudis ajakirjandusse. Seda kajastasid toona kõik, ka Pealtnägija.
Kära tõusis taevani, kõige kõrgemal tasemel, ka (Ants) Laaneotsa suu läbi öeldi, et Kirsberg on haige inimene ja kõik (memos kirjutatu) on fantaasia. Kõike on kontrollitud, menetletud ja see kõik on väljamõeldis. Kohtusse pöördus üks mereväeohvitser, keda selles Kirsbergi memos mitu korda mainiti. Ta hages Kirsbergi ja Delfit, mis avaldas kogu memo täisnimedega ja kommentaare küsimata. Delfi tunnistas oma eksimust, vabandas ja kustutas nimetatud materjalid 2012.a. Vaidlus ohvitseriga kestis kuni tänavu aastani, sest Kirsberg oma viga ei tunnistanud.»
2011. aastal tutvustas «Pealtnägija» oma saatelõiku. «Endine mereväelane: seal on harimatus ja korruptsioon, pohmakad ja prohmakad. Endine mereväelane Georg Kirsberg rääkis "Pealtnägijale" ebakompetentsustest ja rikkumistest, mida ta oma ametisoleku ajal mereväes nägi ja kuulis. Mereväe staabiülem Ivo Värk ütles aga, et Kirsberg on välja toonud asjad, millel pole alust, on õhust võetud või on tegemist kuulujuttudega.»
Jätkab Mihkel Kärmas:
«See, mis kohtus välja tuli, oli väga üllatav. Kohtus tuli tõde päevavalgele! Kohus oli kinnine ja meil («Pealtnägija») õnnestus saada kätte selle kohtuloo materjalid. Sealhulgas helisalvestis, kust tuleb välja väga jaburaid asju. Ja nende asjade väljatuleku takistamiseks keelatigi saatelõigu eetrisse andmine. Aga mis asjad need olid, ei tohi ma rääkida.
Meie loo fookus ei olnud mitte see, et afišeerida seda ühte õnnetut ohvitseri, kes kunagi aastaid tagasi purjus päi ühe rumaluse tegi. Meid huvitas, kuidas kogu seda asja on püütud korduvalt kalevi alla panna. Seda sigadust olek võinud menetleda 2002. aastal, kui see juhtus ja 2011. aastal, kui asi suur kella külge pandi. Aga siis meile öeldi, et «me menetlesime ja mitte midagi sellest ei ole õige!»
Nüüd siis selgus, kuidas tegelikult oli, aga sellest ei saa ma enam rääkida. Täiendav nüanss on selles, et sama, ohvitser, kes siin erinevaid pooli hages, on teinud avalduse prokuratuuri sellega seoses, et kinnise kohtuasja materjalid lekkisid. Sellest on tingitud ka «Pealtnägija» saatelõigu keelamine kohtu poolt.»
Vaata videot, millest asi algas!