/nginx/o/2014/10/15/3434299t1h8754.jpg)
Juhtumid, mille puhul kohus on keelanud ajakirjandusliku materjali ilmumise, on Eestis väga erakordsed, ent kui materjal sisaldab endas kinnisel kohtuistungil esitatud tõendeid, siis on selge, et need ei ole mõeldud avalikkusele, sõnas Harju maakohtu esimees Helve Särgava.
Harju maakohus keelas täna, vaid mõned tunnid enne ETV saate «Pealtnägija» eetrisseminekut, saatesse plaanitud loo esitamise. Nii saate üks tegijatest Mihkel Kärmas kui ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa sõnasid Postimehele, et otsus oli seotud sellega, et lekkinud olid kinnise kohtuistungi materjalid.
Särgava tunnistas, et konkreetse kaasuse nüanssidega ta kursis ei ole, kuid lisas, et kui saatelõigus on kasutatud kinnise kohtuistungi materjale, on kohtu määrus arusaadav. «Kui see oli kinnine kohtuistung, siis on täiesti selge, et see ei ole mõeldud üldsusele,» ütles ta.
Ta tõi näiteks, et tavapäraselt ei takista kohus ajakirjanikel tutvumast kohtutoimikutes esitatud materjalidega, kuid kui midagi on arutatud kinnisel istungil, siis need tõendid kaetakse toimikus alati kinni.
«Tegelikkuses 99,9 protsenti juhtudel kohus ei keela. Need on väga erakordsed juhtumid,» märkis Särgava. Ta selgitas, et kohus saab sekkuda ajakirjandusse siis, kui on tegemist millegi äärmiselt konfidentsiaalsega. Need harvad juhud on tema sõnutsi seotud kas eraelu või alaealiste kaitsega, riigi- või mõnel juhul ka ärisaladusega.