Kultuurisoovitused

Suupärasus ennekõike

FOTO: Pm

Sõnavõistlustest ei saa kunagi küll. Poleks neid, poleks meil ka selliseid üldiselt käibel sõnu nagu «taristu», «üleilmastumine» või «lõimimine». Ikka jookseb elu kiiremini eest ära, kui eesti keel suudab järele tulla. Siis on vaja teda aidata. Ja nutikaid sõnataidureid – eestlane on üks väga hea sõnameister, nagu ütleb ka keeleteadlane Urmas Sut­rop – meil juba leidub: vaja on taganttõuget.

Nii kuulutavadki Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituut ja Postimees täna välja uue sõnavõistluse, mille eesmärk on leida ladusaid ja eestipäraseid vasteid mõistetele, mida Euroopa Liiduga seotud tekstides küll tihti kasutatakse, kuid mille tarvis head eestikeelset väljendit veel ei ole.

«Praeguse sõnavõistluse suur eesmärk on see, et siis, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujariik (2018. aastal – toim), kõlaks ilus selge eesti keel ka Euroopa Liidu juhtimises. Et me tähistaksime väärikalt oma riigi sajandat sünnipäeva,» sõnas Sutrop, kes hakkab juhtima ka žürii tööd.

Võistlus ei keskendu siiski kitsalt euroametnike erialasõnavarale – välja on valitud sellised mõisted, mille kasutamine tekitab probleeme ka igapäevases avalikus suhtluses.

Näiteks LGBT, millega tähistatakse rahvusvaheliselt lesbisid, geisid, biseksuaale ja transsoolisi inimesi. Kuna see ingliskeelne lühend kõlab eesti keeles kohmakalt ja võõrapäraselt (näiteks väljendites «LGBT-inimesed» või «LGBT-rongkäik»), tuleks selle asemele leida neutraalne omakeelne katusmõiste.

Või üleüldiselt levinud «moderaator» – see, kes juhatab koosolekut või konverentsi, juhib väitlust või korraldab vestlust. Seni pakutud vasted nagu «väitlusjuht» või «päevajuht» ei ole juurdunud, põhjuseks ilmselt see, et inglise «moderator» katab kõik need tähendusväljad, eesti vastet tuleb aga varieerida vastavalt kontekstile.

Või hoopis selline praktiline ese nagu phablet – suure ekraaniga nutitelefon/tahvel.

Kokku on sõnu, millele vasteid otsitakse, kümme. Aga osalejad saavad neid ka ise välja pakkuda.

Võistlus kestab 1. novembrist 1. detsembrini. Tänasest on avatud ka võistluse veebileht sonavoistlus.postimees.ee, kus saab esitada oma pakkumisi ja kus on kirjas ka kõik täpsemad juhtnöörid. Aga sõnu saab saata ka e-kirjaga (rita.niineste@ec.europa.eu; teema «Sõnavõistlus») ning tavaposti teel (Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn, märgusõna «Sõnavõistlus»). Peaauhinnaks on Euroo­pa Komisjoni esindus Eestis välja pannud tahvelarvuti iPad. Teisteks auhindadeks on Eesti Keele Instituudi sõnaraamatud, Postimehe tellimused ja raamatupoe kinkekaardid.

Žüriisse kuuluvad Urmas Sutrop, Peeter Päll ja Katrin Hallik (Eesti Keele Instituut), Allar Jõks (advokaadibüroo Sorainen), Neeme Korv ja Mart Juur (Postimees) ning Hannes Rumm ja Rita Niineste (Euroopa Komisjoni esindus Eestis).

Viimane suurem sõnavõistlus, mille korraldasid Eesti Keele Instituut ja presidendi kantselei, leidis aset 2010. aastal. Sellel osales koguni 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga, ning tuntuim sõna, mis sealt tuule tiibadesse sai, oli «taristu». Eelmine Euroopa Liidu teemaline sõnavõistlus leidis aset 2002. aastal. Sealt tulid üldisemale käibele sõnad «üleilmastumine», «lõimimine» ja «vabaühendus».

640

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles