Vaiko Epliku ammune unistus on kirjutada muusikal. Sellele vaatamata lükkas ta esialgu tagasi NO99 pakkumise kirjutada muusika «Savisaarele», sest ta hindas seda üksinda tegemiseks liiga suureks tööks. Ümbermõtlemise põhjuseks nimetab Eplik noort kolleegi Jakob Juhkamit, kellega koos luuaksegi 6. veebruaril esietenduv poliitmuusikal.
«Ühest küljest Napalm Deathi «You suffer», teisest küljest gregooriuse koraal,» pakub Jakob Juhkam vastuseks küsimusele, milline heliteos iseloomustab Edgar Savisaart ja Keskerakonda. Nende äärmustega peab ta enda sõnul silmas seda, et kõik sõltub kontekstist. Eplik peab seni tabavaimaks teoseks aga Keskerakonna enda laulu «Ettevõtlik ninasarvik».
Muusikale jumaldaval Eplikul on palju lemmikuid, parimaks Eesti muusikaliks nimetab ta «Pipi Pikksukka». «Ülo Vinter on Eesti suurim meister ja võib-olla ka meile kõige suurem eeskuju,» teatab Eplik.
Milline muusikal saab olema «Savisaar»? «Muusikal nagu muiste,» vastab Eplik. Sest muusikalil on väga kindlad reeglid, mida heliloojad püüavad järgida. Samas peab helilooja muusikali võluks, et selles žanris võib teha ükskõik mida.
Juhkam on seni tundnud vastumeelsust igasuguse muusikateatri vastu. Olnud nüüd sunnitud läbi vaatama ja mõtlema mitmesugust materjali, näiteks A. L. Webberit ja M. Brooksi «The Producersit», on Juhkam avastanud, et veidral kombel on rokkooper/muusikal ülesehituselt üsna sarnane tema loodud muusikaga.
Koos muusika kirjutamine on olnud mõlemale uus ja maru huvitav kogemus. «Eriti sellest küljest, et oleme mõlemad muusikaliselt egomaniakid: kirjutame muusikat üksi, mängime ja salvestame üksi, Vaiko annab üksi välja jne. Kartsin laupkokkupõrget, aga üllatusin, et asi toimib teineteise mõistmise peal väga hästi,» kiidab Juhkam.
Kahe helilooja koostöö näeb välja nii, et mehed koguvad mingi aja, näiteks nädala või paar, omaette igasuguseid riffe, käike, meloodiajuppe või harmoonilisi liikumisi, aga tervet lugu ei tee. Kokku saades ja mõtteid teineteisele esitades hakkavad aga konteksti looma – vormi tegema. Välja on kujunenud nii, et Eplik hoolitseb sõnade, Juhkam noodistamise eest.
Eplikule ja Juhkamile on salvestamisel abiks trummar Hans Kurvits, kes helid rütmiliselt ära põhjendab ja veenvaks teeb. «Kuna meil käivad kirjutamine ja salvestamine üsna vahetult, siis on ta paratamatult kolmas helilooja,» tõdeb Juhkam.
Töö juures on Juhkami sõnul kõige keerulisem see, kui veidra ja vastuolulise teema ning isikuga nad tegelevad. «Nagu ütlesin, sobib polka, rokk, modernne klassika, ooper jne. Sobivad nii nali kui ka kurbus, nii labane tsirkus kui ka tõsine kunst. Nende paradoksidega tegelemine ja tasakaalu leidmine ongi vist muusika(li) kirjutamine.»
Juba on heliloojatel valminud rohkem muusikat, kui etendusse mahub. Kuid materjalist saab tuleva aasta esimeseks pooleks kokku kontseptuaalalbum.
Selgunud on ka NO99 lavastajate Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi ning dramaturg Eero Epneri loodava muusikali trupp. Laval on Marika Vaarik, Eva Klemets, Gert Raudsep, Rasmus Kaljujärv, Rea Lest, Helena Pruuli, Jörgen Liik, Ragnar Uustal, Simeoni Sundja, Jarmo Reha, Liina Vahtrik ja Raivo E. Tamm ning noorte segakoor Vox Populi dirigent Janne Fridolini juhatusel. Kes mängib keda, on endiselt proovisaali saladus.
Esialgu planeeritud viie etenduse asemel annab NO99 «Savisaarega» kümme etendust. Põhjuseks suur publikuhuvi. Teater kinnitab, et rohkem lisaetendusi ei tule, sest aega pole. «Savisaare» viimane etendus peab jääma valimistega ühel päevale.