Vaata, millised on Eesti raamatumüügirekordid
Lisatud Rahva Raamatu kommentaar

Vahur Kersna raamat «Ei jäta elamata».

FOTO: Martin Ilustrumm

Eesti suurim raamatumüüja Rahva Raamat annab teada, et Vahur Kersna raamat «Ei jäta elamata» on müünud esimese nädalaga 2500 eksemplari, mis on kaks ja pool korda suurem kui tavapärase eesti raamatu tiraaž.

«Kui võrdleme esimese nädala müüke, siis «7x7» nautis sarnast, kuid pisut väiksemat müügiedu. Raamatute «Urmas Ott. Teletähe lugu» ning «Viiskümmend halli varjundit» esimese nädala müügid jäid «Ei jäta elamata» müügile alla,» kommenteeris Rahva Raamatu turundusjuht Kadi Laur. ««Musta pori näkku» esimene tiraaž oli väike ning müüdi kiiresti läbi, mistõttu ei saanud see raamat sellist edu «maitsta». Hittraamatute tiraažid ei ole langenud, neid trükitakse ikka nii palju juurde kui klientide huvi on.»

Kersna eelmist raamatut, kolm aastat tagasi jõulude eel ilmunud «7x7», haarati siiski lennult. Pooled 3000 trükitud eksemplarist müüdi läbi esimese nädalavahetusega. Näiteks Apollo raamatupoodidest viidi kodudesse 700 Kersna raamatut. 2010. aastal trükiti Kersna raamatut «7x7» ühtekokku 7777 eksemplari*. Apollos piisas 2010. aastal edetabeli tippu jõudmiseks alla 5000 raamatu müümisest.

Rahva Raamatu toona turundusjuht Anu Vagenstein võrdles siis «7x7» läbimüüki Mihkel Raua menuki «Musta pori näkku» ja «Harry Potteri» esimeste päevade eduga. Ta nentis, et pärast Kersna raamatut tuli nende poodides tükk tühja maad ja alles siis Sulev Nõmmiku elu tutvustav raamat «Kui näeme, siis teretame!» «Kõik need raamatud müüvad tavamõistes väga hästi. Aga Kersna on fenomen,» tõdes turundusjuht tollal.

Mihkel Raua esimese raamatu, 2008. aastal ilmunud «Musta pori näkku» algtiraaž oli vaid 1500 eksemplari. See müüdi läbi viie päevaga. Sellist menu ei osanud kirjastus Tammerraamat oodata ja oli sunnitud kiiresti välja andma uue, kaks korda suurema tiraaži. Kirjastaja sõnul pole ilmselt ükski Eesti kirjastus seni pidanud nii kiiresti kordustrükki tellima.

Eesti mõistes üliedukas on olnud ka «Urmas Ott. Teletähe lugu», mille tiraažiks nimetas Marii Karell Fookus Meedia kirjastusest 20 000. Sofi Oksaneni «Puhastus» (Varraku väljaandel) jäi sellele mõnevõrra alla, trükiti 17 000 eksemplari. Krista Kaer Varrakust tähendas, et 17 000 on ilukirjanduse kohta väga suur tiraaž. Samas suurusjärgus on Eestis trükitud ka Andrus Kivirähki «Rehepappi» ja ka «Meest, kes teadis ussisõnu». 

2012. aastal lõid eesti raamaturul laineid järgmised teosed: E. L. Jamesi «Viiskümmend halli varjundit», Sofi Oksaneni «Kui tuvid kadusid», Peeter Oja «17x4» ja Madis Jürgeni «Liibanon 2011». «Viiskümmend halli varjundit» eestlastele vahendanud Tiina Ristimets kirjastusest Pilgrim ütleb, et 2012. aasta detsembri lõpu seisuga oli skandaalset raamatut müüdud ligi 11 000 eksemplari.

Ristimets nentis, et selle raamatu menu Eestis oli siiski ootuspärane, sest tegemist on 2012. aastal kogu maailmas enim müüdud raamatu ja triloogiaga. «Kirjastajana vaatan seda fenomeni samuti üllatuse ja huviga. Kogu maailmas on triloogia saanud palju nii head kui halba kriitikat. Miks see nii populaarne on, on endalt küsinud nii mõnedki. Midagi seal on, mis tekitab elevust ja paneb paljud inimesed sellest rääkima ning massiliselt lugema. Minu arvates on tegemist meelelahutuslikku laadi kerge lugemisega, armastusromaaniga, millel alatoonideks palju sotsiaalseid varjundeid.»

Müügiedule aitavad kaasa skandaalid, kära ja meedia. Kahe suurema raamatupoeketi, Apollo ja Rahva Raamatu enim müüdud raamatute edetabelid näitavad, et letilt haaratakse raamatuid, millest palju räägitakse. Müügiedule aitab kaasa ka meedia tähelepanu. Näiteks hoogustus Sofi Oksaneni raamatute müük pärast Oksaneni 2009. aastal Postimehe aasta inimeseks kuulutamist, aga ka siis, kui Sofi Oksanen Apol­lo kirjandusklubis autogramme jagas.

* Tänase seisuga võivad loos nimetatud raamatute müüginumbrid olla suuremad. 

Tagasi üles