Rahvusringhääling kuulutas välja nn protsendiseaduse alusel korraldatud ideekonkursi tulemused, saamaks kavandeid aadressil Gonsiori 21 asuva hoone esise ala, selle jätkuna fuajee ning nõupidamisteruumi kujunduse tarvis.
Raadiomaja saab 50 000 euro eest kunsti
12. detsember 2014, 13:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hoone esise ala ja fuajee lahenduse maksumus oli 45 000 eurot. Selles osas kuulutas žürii esikoha vääriliseks Jass Kaselaan ja Edith Karlson töö «Ruupor ja eesriie». Raadiomaja ette paigaldatakse neli betoonpostide otsas paiknevat klaasplastist ruuporit. Klaasplastist on valmistatud ka Riho Kulla skulptuur «Raadiotuvi» (rahvasuus tuntud kui «Kõrv»), mis ehib raadiomaja nurka 1975. aastast. Eesriie paigaldatakse reljeefina fuajee tagaseina.
«Ruupor on meie arvates hääle, heli jaoks lihtne ja konkreetne sümbol,» seletas Kaselaan, kelle põhiline eelistus infokanalitest ongi ringhääling, eeskätt Vikerraadio. «idee algfaasis me mõtlesime, et need ruuporid on kasutatavad, panema nad sellisele kõrgusele, kus inimene saab sisse hõigata. Töö käigus leidsime, et visuaali mõjuvuse huvides võiksid objektid olla suuremad, ohutumad ja vandaalikindlamad. Aga hetkel ma ei välista, et need teatavat häält hakkavad tegema, sest tuul ju liigub!»
Kolmanda koha sai Geidi Hein töö eest «Vaatenurgad» ning teise Margus Triidman ning Indrek Köster töö eest «Raadiopaviljon». Teise koha töö paistis silma selle poolest, et kunstilist lahendust oleks saanud kasutada ka raadiomaja ees paikneva bussipeatuse ootepaviljonina. «ma arvan, et selle töö teemal me alustame linnaga veel läbirääkimist, et seda oleks väljaspool ideekonkurssi see ikkagi teostada,» ütles ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa.
Kümnenda korruse nõupidamistesaali kunstikujunduse maksumus oli 5140 eurot. Selle võitis Siim-Tanel Annuse ideekavand «Eeter» (kaasautor Sylvia-Johanna Annus). Töö on inspireeritud vanaaegse analoograadio skaalast.
«Käisin seda ruumi vaatamas ja nägin, et seal avaneb nii ilus vaade linnale ning merele, et ei ole mõtet hakata sinna mingit loodusvormi tooma,» kommenteeris Annus. «Käisin ringhäälingumuuseumis otsisin vanu raadioskaalasid. 1960.aastal sündinuna oli raadio väga tähtis element elust ja raadioskaala, kus on igasugused müstilised linnad, oli minu jaoks esimene geograafiaõpik.» Konkreetne võidutöö on inspireeritud 1938. Aastal Eestis toodetud raadio Sangar 4. Vastaseina kaunistab stiliseeritud helisageduskarakteristik.
Saalikujunduse kolmandale kohale tuli Jüri Ojaveri ja Tõnu Schmidti ideekavand «Sihverplaat» ning teise koha Urmas ja Mari Viigi ideekavandiga «Tert».
Konkursile esitati kokku 47 tööd. Žüriisse kuulusid Andreas Trossek kunstnike liidust, Aita Teigar sisearhitektide liidust (osales ka raadiomaja rekonstrueerimisel), Ilona Gurjanova disainerite liidust ja Andres Kask arhitektide liidust (osales ka raadiomaja rekonstrueerimisel) ; rahvusringhäälingust Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus ning administratiiv- ja õigusosakonna juhataja Karin Victoria Kuuskemaa.
Võidutööde autoritega sõlmitakse hankelepingud. Tööd peaksid olema valmis ja paigaldatud järgmise aasta maikuu jooksul.