Kirjandusteadlane: Edgar Savisaare lasteraamatu autor on Ivo Parbus

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Tartu ülikooli kirjandusprofessor Arne Merilai kõrvutas Edgar Savisaare ja Ivo Parbuse tekste ning väidab, et Parbus on Savisaare variautor. 

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Edgar Savisaar esitles Raekoja platsil oma äsja ilmunud muinasjuturaamatut «Jõuluime».

FOTO: Sander Ilvest

Merilai analüüsis nädalalehe Eesti Ekspress palvel Savisaare raamatut «Taimetark Maara jõuluime» ning kõrvutas seda Parbuse 2006. aastal ilmunud raamatuga «Päkapikk Peetrikese seiklused». «Tegemist on kaksikutega,» ütles Merilai Postimehele. «Stilistiliselt võib muidugi veel mõni lastekirjanik leiduda, kes selliseid lauseid kasutab, kuid mõlemas raamatus on lugude ja motiivide ülekanne. Võiks isegi väita, et Savisaar on Parbust plagieerinud, aga loomulikult see niipidi ei ole. Parbus on need [Savisaare raamatu lood – toim] ise kirjutanud.»

Seega avaldas Savisaar Parbuse kirjutatud teksti oma nime all. Merilai hinnangul on ilmselt tegemist autorite vahelise kokkuleppega. Merilai toob näiteid: mõlemas raamatus ahistab kangelast tüütu telereporter, väike poiss juhatab loomade laulukoori jne. «Võin väita, et Parbus kirjutas, aga mängus on Savisaare ideed. Sellist allegoorilist tasandit varasematel tekstidel ei olnud.»

Allegooria all peab Merilai silmas, et Savisaare raamat tegeleb poliitilise propagandaga – iga lugu näitab, kui tore on parteis olla ja et see on ihaldusväärne. Ideoloogia, mis Parbuse varasemates raamatutes puudus, on Savisaare osa.

Plagiaadikultuur roogiti eesti kirjandusest välja juba eelmise sajandi alguses. Esines küll paar-kolm juhtumit, kuid kirjanikud ja literaadid hoidsid sellistel ilmingutel silma peal ning plagieerimine muutus häbiväärseks. «Tänapäeval kasutatakse variautorid peamiselt omaelulooraamatute kirjutamisel,» ütles Merilai. «Mõnikord on autor kaanele trükitud, mõnikord mitte». Merilai viitab ka hüpoteesile, mille järgi Leonid Brežnevi «Väikese maa» autor on tegelikult Mihhail Šolohhov.

Taunitav on Savisaare puhul see, et tegemist on lastekirjandusega. «Kui selline asi tuleb lastetuppa, siis tuleks vitsa anda,» on Merilai otsekohene. «Oma sekti piires võivad nad teha mis tahavad, aga kuna seda raamatut loetakse lasteaedades, siis on see juba kuritegelik.»

Kui kaane peal oleks märgitud kaks autorit, siis oleks kõik korrektne. «Võib-olla on Parbusel halb kuvand ja Savisaar ei tahtnud tema nime enda omaga kõrvuti näha,» oletas Merilai. Parbus on kandnud vanglakaristust korduva pistisevõtmise eest. 

Tagasi üles