Televaataja nördinud: ERR näitas lastele suguakti

Kultuuritoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Televiisor. Teler. Graffity Tallinnas.
Televiisor. Teler. Graffity Tallinnas. Foto: Hendrik Alla

Televaataja Marko L. postitas sotsiaalmeediasse avaliku küsimuse ERRi programmikoostajatele. ERR andis oma vastuse. 

Marko L:

Hea ERR! Tahan kah kommenteerida aastavahetuse teleprogrammi, aga seda hoopis teise nurga alt. 

Me oleme perega Sinu programmi ustavad jälgijad. Eile (1. jaanuaril) vaatasime koos lastega otsast otsani «Aktuaalse kaamera» ning Kandle Astridi kelmika naeratuse järel jäime pikisilmi ootama kodumaist värsket mängufilmi «Kertu». Film oli jõudnud paar minutit kerida, Kristjan-Jaagu (ESC) kaunid vaated suvisest kodumaast meid endasse haarata. Kui äkki oli kaadri keskmes onu Maidu kahvatu taguots, mis ühe tundmatu naisnäitleja kintsude vahel agaralt mehetööd tegi. Kõik oli ehe ja realistlik, nagu ühes Eesti filmis peabki olema. Mul ei ole autoreile ühtki etteheidet - Mait ja Kristjan-Jaak (ESC) tegid oma tööd ning onu Ilmar oli eeldatavalt sellesse teosesse valanud suure koguse oma loome- ja eluängist. 

Mida ma siis õieti siin vingun - kell seinal näitas 21.27 ning minu kaks viieaastast ning üks kümnene vaatasid klaasistunud pilgul rahvusringhäälingu esikanalilt varjamata suguakti. Ei mingeid hoiatusi filmi ees ega ka AK lõpus, ei mingeid vanuselisi, ajalisi piiranguid.

Leidsin välgukiirusel üles Elioni nuppudeta (ülimalt intuitiivse «user experience'iga») juhtpuldi, ning lihtsa koodi (kaks üles, OK, back-nupp, kolm vasakule ja üks alla) sisestamisel sain kanali vahetatud.

Mul ei ole midagi hea porno vastu - hingelt sügavalt perversse inimesena hindan ma kõrgelt suguakti realistlikkust suurel ekraanil. Aga - iga asja jaoks on oma aeg ja koht. 

Kodumaised kinod on täiesti vabatahtlikult võtnud kasutusele Hollywoodi hoiatussüsteemi (12MS - alla 12 a mittesoovitav), sest kultuuriministeerium ei ole (ühest vähestest Euroopa riikidest koos Valgevene ning Tadžikistaniga) vaevunud sellele tähelepanu pöörama.

ERR - on viimane aeg ise, majasiseselt selle teemaga tegeleda. Laste nimel.

Vastab ETV hanketoimetuse juhata Katrin Rajasaare:

Tõepoolest ei ole Eestis kultuuriministeerium kehtestanud audiovisuaalteostele ja arvutimängudele vanusepiirangute süsteemi ning ainus regulatsioon selles vallas tuleneb meediateenuste seaduse paragrahv 19 punktist 3, mis keelab ajavahemikus kella 6.00-st kuni 22.00-ni edastada saateid, mis oma sündsusetu sisu, vägivalda või julmust sisaldavate stseenide või õigusvastase käitumise demonstreerimisega võivad tõenäoliselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut ja on neile ealiselt sobimatud.

On vaieldav, kas riik üldse peaks seda valdkonda (liigselt) reguleerima. Ka Hollywoodi süsteemil on sama palju valjuhäälseid kriitikuid kui poolehoidjaid ning selle süsteemi lahutamatuks osaks on suurkorporatsioonide ärihuvid. Eest Rahvusringhääling alustas selgepiirilise eneseregulatsiooni väljatöötamist vanusepiirangute vallas 2014. aasta sügisel ning loodame selle töö tulemusi peagi ka oma kanalitel rakendada. Olen seda meelt, et vanusepiirangute reeglistik ei peaks põhinema ainult lapsevanemate või meediaekspertide arvamustel ning isiklikel moraalsetel hinnangutel, vaid tuginema ka lastega tehtud meediauuringutel. Viimaseid meie kultuuriruumis hetkel napib.

Ma ei leia, et filmi «Kertu» näitamine hilisõhtusel ajal pärast «Aktuaalset kaamerat» (kell 21.20) oleks olnud kuidagi vastuolus seaduste, hea tava või üldiste moraalireeglitega. Tunnistan küll, et filmi kordusaeg ETV eetris (2. jaanuaril kell 12.30) oleks pidanud samuti jääma hilisõhtusse.

Lapsevanemale võiks orientiiriks olla filmi tutvustav tekst, mis on samuti Elioni nuppudeta juhtpuldil paari vajutuse kaugusel. See mainib alkoholilembest naistemeest, keda süüdistatakse ullikeseks peetava peategelase ärakasutamises ning eelmise öö sündmuste jahmatava tõe lahti rullumist. Kui vanade lastega sellise sisuga linateost vaatama asuda, on iga lapsevanema isikliku otsustuse küsimus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles