Rein Veidemann: kes külmetab, võib saada nöha

Sõnavõistluse võitjate autasustamine Euroopa Liidu majas. Foto: FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

See vabasõnade voorus Caspar Kohvi ja Aare Kloostri  auhinnatud uudissõna nohu ja köha koosesinemise tähistamiseks oli üks ligi kolmest tuhandest sõnavastest, mis esitati 850 inimese poolt Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Keele Instituudi ja Postimehe korraldatud sõnavõistlusele. Täna sellest kokkuvõtteid tehes, ütles esinduse juht Hannes Rumm, et žürii küll valis ja premeeris võitjaid, aga sõna käibele mineku otsustab siiski rahvas. 

Üldrahvalikuks tuleb aga pidada võistlust ennastki, sest kaasalööjaid oli seinast seina nii vanuseliselt (kooliõpilastest pensionärideni) kui ka elukutsetelt (infotehnoloogidest, ajakirjanikest ja õpetajatest kuni kunstirahva esindajateni). Nii peeti vajalikuks eraldi ära märkida näitlejat ja tõlkijat Anu Lampi ning pärimuskultuuri õppejõudu Anzori Barkalajat vaimukate sõnavastete pakkumise eest otsitavatele võõrsõnadele. Arne Merilai, kes leidis tunnustamist nii moderaatorile kõnejuhi  kui ka viraalsele naksiku pakkumise eest, on Tartu ülikooli eesti kirjanduse professor.

Žürii, kelle hulka Postimehe esindajana kuulus ka allakirjutanu koos Mart Juurega, paistis üldse oma valikutes olevat häälestatud uute sõnavastete rahvalikule suupärasusele. Naksiku

kui iseenesest kiirelt leviva informatsiooni tähistamise kõrval kuulub samasse pisut hellitavasse hääldusregistrisse ka võidusõna, lataka nutitelefoni ja tahvelarvuti (ingl k. phablet) koosolu tähistav nuhvel. Eesti Keele Instituudi direktorist žürii liige Urmas Sutrop oli valikute üle arutlusel küll skeptiline, kas see sõna omaks võetakse, sest riistapuuna näitab pahblet taandumismärke, aga ei või teada ju võimalust, et nuhvel  laieneb nutitelefoni enda sünonüümiks nutika kõrval. Nuti tüve olulisust tänases infotehnoloogiast tiines õhustikus märgib seegi, et asjade internetti valiti tähistama nutistu. Muidugi on sellel sõnal, mille üheks pakkujaks paljude hulgast oli ka õpilaste kategoorias võitjaks tulnud Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Marta Randoja, sarnasus vastuoluliselt käibele võetud taristuga, aga või siis infrastuktuur on suupärasem! Loogilisus ja suupärasus sõnavastete otsimisel oli ka sõnapakkujate põhiliseks seletuseks. Teadusajakirjanik Marek Strandberg pakkus näiteks nutistu asemel värkvõrgu.

Euroopa Liidust tulevate paberite ja Brüsseli-ametnike elu keelt väänamata eesti keelde vahendamiseks on mitmest uudissõnast ilmselt abi, nagu näiteks kolmekogu kolmepoolsete läbirääkimiste tähistamiseks, või sujundamine ingliskeelse streamline  ja huvipool  stakeholder’i vastena. 2002. aasta sõnavõistlus andis ju integratsiooni vastena lõimumine ja täna on intergratsioon  ise ümbritsetud pisut halvustava või vähemalt probleemse auraga. Lõimumine seevastu häälestab positiivsusele. Väga tülikas on olnud non-paper’i vahendamine eesti keelde. Nüüdsest tuleks seda tõlkida idutekstiks, niisuguseks füüsiliseks või elektrooniliseks leheks, mis on arutluse aluseks ja millest võib saada seejärel ametlik dokument.

Sõnavõistlus kinnitas järjekordselt eestlaste loomingulisust suhtumises oma keelde, aga ka kohandamisvõimet laenamisel. Kuigi näiteks endast tehtud pildile pakuti ingliskeelse selfie tõlkeks enekas või endik, on keeles endas juba selfi toorlaenuna omaks võetud. Ventilaatori tähistamiseks pakutud tuulu kõlab armsalt, aga küllap jätkab oma eksistentsi ka ventilaator.

Vabasõnade kategoorias leidis tähelepanu mitmetasandilise ristmiku tähistajana kaunilt kõlav aasristmik. Sellele võib ennustada tulevikku, sest pompöösne Mäo ristmik saab nüüd luulelisema kuju.

Žürii istungid pakkusid mitte ainult ajuraginal kaalumisi, vaid ka keeleteritamisi ja –mõnu. Kui naljatamisi küsiti üksteise käest, mis sõna meeldis oma täpsusega, siis ütles eksõiguskantslerist advokaat Alla Jõks, et selleks oli tema meelest poliitikasaate vasteks pakutud röökla. Pakutud sõnavastete nimekiri ja valitud uudissõnad leiab huviline sõnavõistluse kodulehelt www.sonavoistlus.ee