Eesti Kirjanike Liit saatis haridusministeeriumile, riigikantseleile ja Tallinna ülikoolile pöördumise, millega toetatakse TLÜ ettepanekut anda kirjanik Andrei Ivanovile erikorras Eesti kodakondsus.
Kirjanike Liit toetab Andrei Ivanovile kodakondsuse andmist
20. jaanuar 2015, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi avalduse kinnitas liidu juhatus, kuhu kuuluavad Tiit Aleksejev, Peeter Helme, Krista Kaer, Kätlin Kaldmaa, Maarja Kangro, Jan Kaus, Igor Kotjuh, Janika Kronberg, Mihkel Mutt, Aare Pilv, Karl Martin Sinijärv, Triinu Tamm, Berk Vaher ja Piret Viires, on toetus Ivaovile kirjanike seas laiem.
Kirjanike liidu siselistis toimunud arutelul mõistsid erikorras Eesti kodakondsuse mitte andmises üheselt hukka kõik sõna võtnud kolleegid. Postimehele teadaolevalt arvati, et Ivanov on Eesti edukam ja tähelepanuväärsem kirjanik, seetõttu väärib ta Eesti kodakondsust. Andrei Ivanov on Eesti Kirjanike Liitu liige 2013. aastast.
Aasta tagasi Õhtulehe antud intervjuus tunnistas Ivanov, et ta ei soovi ei Eesti ega Venemaa kodakondsust, sest ta saab halli passiga hakkama ja see vastab tema maailmavaatele. Pärast tema kodakondsuse ümber puhkenud arutelu on Andrei Ivanov eelistanud jääda tagasihoidlikuks ning andnud mõista, et kui talle Eesti kodakondsust pakutakse, siis ta sellest ei keeldu.
Vaidlused Eestis sündinud Andrei Ivanovi kodakondsuse ümber said alguse eelmise aasta lõpus, mil kultuuriministeerium ei toetanud Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi ettepanekut anda eriliste teenete eest kirjanikule Eesti kodakondsus.
Siseministri seisukohale toetudes teatas kultuuriministeerium vastuseks rektori kirjale, et sel aastal ei plaanita eriliste teenete eest kodakondsust anda.
Nädal aega tagasi, 12. jaanuaril tegi haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski valitsusele ettepaneku anda Ivanovile Eesti kodakondsus eriliste teenete eest.
«Oma teostega aitab Andrei Ivanov mõtestada Eesti ühiskonna olulisi sotsiaalseid protsesse ning avab eestikeelsele lugejale eestivenelaste mõttemaailma ja hingeelu. Ei saa jätta märkimata, et Ivanovi teosed, mis pälvivad järjest suuremat rahvusvahelist tähelepanu, aitavad kasvatada Eesti tuntust mitmekesise maailmatasemel kultuuriga riigina,» põhjendas Ossinovski.
Millal valitsus peaks Ossinovski ettepanekut arutama, pole teada. Eelmisel neljapäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil ütles peaminister Taavi Rõivas aga, et Eesti kodakondsus ei ole valimisnänn, mida saaks kingitusena jagada.
«Avalikult arutamine ühe inimese sobivuse või mittesobivuse üle ei ole minu meelest kohane,» sõnas peaminister 15. jaanuaril toimunud pressikonverentsil.
«Kevadel valitsuslepet tehes leppisime kokku, et see valitsus eriteenete eest kodakondsust ei jaga. Nüüd tundub kohatu, et praegu, enne valimisi kampaania korras seda teemat arutame,» ütles Rõivas.
Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski kuulub Eesti Sotsiaaldemokratiliku Erakonda.
Kirjanike liidu esimees Karl-Martin Sinijärv kandideerib valimistel Eesti Sotsiaaldemokraatide üldnimekirjas 45. positsioonil; tema valmispiirkond on Tallinna kesklinn, Lasnamäe ja Pirita.
Andrei Ivanovi (sündinud 24. detsembril 1971 Tallinnas) ei peeta mitte üksnes eesti-vene kirjanduse, vaid ka maailmakirjanduse autoriks. Tema esimene jutustus «Tuhk», mille eest nimetati ta Aldanovi ja Dolgoruki nimelise kirjandusauhinna laureaadiks, avaldati esmalt New Yorgis. Romaan «Hanumani teekond Lollandile» sai Eesti Kultuurkapitali preemia ning jõudis ka Vene Bookeri lõppnimekirja. Eesti keeles on Ivanovilt ilmunud veel romaanid «Peotäis põrmu», «Harbini ööliblikad», «Bizarre» ja «Minu Taani onuke. Tuhk».
Eesti keelt oskav, kuid seda rääkides end ebakindalt tundev Ivanov on sündinud ja kasvanud Tallinnas Lasnamäel. Ivanov on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi vene filoloogia erialal.
Ivanov on pälvinud Kultuurkapitali preemia (2009), välisvene kirjanikele mõeldud Vene preemia (2009 ja 2010), Juri Dolgoruki fondi preemia (2009) ning olnud nomineeritud Vene Bookeril (2010). Tema loomingut on avaldatud ajakirjades "Vikerkaar", "Tallinn", "Võšgorod", "Uued Pilved", "Novõi Žurnal" (New York) ja "Zvezda" (Peterburgi).
Kodakondsuse seadus näeb ette, et valitsus võib anda teaduse, kultuuri, spordi või muul alal osutatud eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse aastas kuni 10 inimesele.
Viimati sai 2012. aasta alguses eriliste teenete eest kodakondsuse rahvaluuleteadlane, Peterburi religiooni ja filosoofia instituudi professor Isidor Levin, kes varem oli Venemaa kodanik.