Indrek Hargla astus Kirjanike liidust välja

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Hargla
Indrek Hargla Foto: Peeter Langovits

Kirjanike liit saatis sel nädalal haridusministeeriumile, riigikantseleile ja Tallinna ülikoolile pöördumise, millega toetas liidu liikmele, kirjanik Andrei Ivanovile Eesti kodakondsuse andmist. Selle peale tegi kirjanik Indrek Hargla avalduse Kirjanike liidust välja astumiseks. 

"Kirjanike liidus on mitusada inimest. Avalikkusele on tahetud jätta muljet, et seda pöördumist toetavad kõik liidu liikmed," ütles Hargla. "Mina ei toeta. Ma ei saa ennast kuidagi seostada sellise sotsiaaldemokraatliku poliitikaga."

Hargla hinnangul peab Kirjanike liit küll tegelema poliitikaga – eriti tänasel päeval – aga see poliitika peab edutama Eesti rahvusaadet, mitte selle vastu olema. "Enne valimisi on Kirjanike liidu nimel hakatud läbi viima väga sotsiaaldemokraatlikku poliitikat. Aga praegu peab iga eestlane sotsiaaldemokraatliku poliitika vastu võitlema. Kui me tahame, et meil oleks mõne aasta pärast eestikeelne- ja meelne riik, siis tuleb need sotsid igal juhul võimu juurest väga kaugel hoida," rääkis kirjanik.

"Ma ei taha, et keegi mulle tänaval astuks ligi ja küsiks:  mis kuradi jama te seal korraldate!?" põhjendas Hargla oma väljaastumisotsust. "Nähtavasti seal mingisugust sotsialismust jälle korraldatakse, aga minul ei ole sellega mingisugust pistmist."

Hargla defineeris kodakondsust kui väga tihedat ja tugevat sidet üksikisiku ja riigi vahel, mis hõlmab nii juriidilisi kui teatavaid mentaalseid mõõtmeid. Kodakondsust ei saa kellelgi kapaga kaela valada või vägisi kaela riputada, kui ka mõnel vasakpoolselt poliitikul see idee peaks tulema. Eestis on kodakondsuse saamine enamiku Euroopa riikidega võrreldes väga lihtsaks tehtud.

"Meil on siin Eesti riik, meil on vaja juurde eestlasi, kes on Eesti kodanikud, tahavad Eestis elada ja eesti heaks töötada, et meie rahvuskultuur õitseks. Vat see on rahvuslik poliitika."

Tänavu suvel esines Hargla avaldusega, et boikoteerib neid Eesti tootjaid, kes märgistavad oma tooteid vene keeles ja reklaamivad end vene keeles. Samuti ütles ta ajakirjale naised: "Minu raamatuid vene keeles ei tule, sest leian, et eestlane ei peaks Venemaaga mingisuguseid asju ajama."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles