Varjupopp

Panda Bear- Panda Bear Meets The Grim Reaper Foto: Kuvatõmmis

Panda Bear

Panda Bear Meets The Grim Reaper

Domino

Hinne:4

Panda Bear ehk Noah Lennox ei viljele enam ekstsentrilist nüüdisaegset kantri-psühhedeeliat, mida me tema 2007. aastal ilmunud «Person Pitchilt» mäletame. Pigem jääb uuest albumist mulje, nagu oleks tegemist nullindate alguse prantsuse moeajakirjas Jalouse fotoseeriaga New Yorgi vahetänavatel poseerinud tema bändi Animal Collective’i portreelooga ja toonaseid kuldaegu igatseva magamistoa playaʼga, kes Beach Boysile omaselt läbi sillerdavate kajade eepilisi helimaastikke loob. Kuid mitte ainult, siin plaadil leidub ka päris häid hitte, näiteks «Mr Noah» ja millivanillilik «Crosswords». Loomulikult läheb selline kraam tšikkidele peale.

Panda Bear oskab seda ameerikalikku metafüüsilist vaimuesteetikat hästi (tudeerib Bostoni Ülikoolis teoloogiat), mis tähendab, et sellistel ekstaatilistel loomingupuhangutel nagu käesolev materjal ollakse fännide poolt valmis kes teab millisteks vallatusteks. Võibolla see ongi avangardse popmuusika ainus ja ideaalne retsept, aga võibolla on Noah Lennox lihtsalt sentimentaalseks muutunud? Teada ju on, et Noah’l on juba ammu lapsed, kes pole tema loomingule siiski pärssivalt mõjunud, vaid pigem kindergartenʼlikku funki juurde andnud. Mees jõudis vahepeal isegi Daft Punki albumil «Random Access Memories» kaasa lüüa.