Kalevipoeg, Boba ja Savisaar ilmuvad ekraanile

«Üks mu sõber»: Aleksander Eelmaa (vasakult), Rita Raave ja Aarne Üksküla aktsioonis. Foto: Exitfilm

Hea on alustada sügistalviste esilinastuste ülevaadet tõdemusega, et konkurents kinoturul toob jätkuvasti suurele ekraanile üha enam värskeid kodumaiseid filme, iseäranis dokumentaale, mis veel aastaid tagasi pärast kutsetega esilinastust nagu vits vette kadusid – võttis aega, enne kui õnnelikumad neist lõpuks telepurgis vaatajate ette pääsesid.

Nüüd aga, palun väga! Juba kevadel tegid kinoringi Marje Jurtšenko «Aeg on siin» ja Marianne Kõrveri Erkki-Sven Tüüri film, kui nimetada ainult kahte edukamat, vastavalt 1892 ja 786 vaatajaga. Ja veel kus – startisid Tallinna kokakoolakinost endast, kommertslevi kantsist!

Aasta teine pool jätkab seda kena traditsiooni. Juba järgmisel reedel jõuab Solarise kobarkinno – Cinamoniga sel enam pistmist ei ole, see kuulub nüüd vendadele Rebastele, kes nimetavad seda miskipärast värdvormiliselt «Solaris kinoks» – Manfred Vainokivi dokumentaal «Tsirkuselaps», tunnine portree Eesti geeniusest Vladimir Sapož­ninist ehk Bobast, kelle erakordne lavatee kestis 80 aastat, läbi nelja riigikorra, kui silmas pidada Eestit.

Tartu vaimust Ukrainani
Elu lõpuni heleda leegiga põlevad kunstimeistrid on Vainokivi spetsialiteet, sellised olid Kalju Suur ja Evald Okas. Kuidas portreteerib Vainokivi aga elavate kirjast lahkunud inimest? Usun, et ei liialda, kui nimetan seda üheks sügishooaja oodatumaks esilinastuseks.

Sündmust rõhutab ka Solarise keskuses avatav mahukas väljapanek «Elukutselt meelelahutaja, südames tõsine viiuldaja», millega Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum tähistas 2006. aastal Vladimir Sapožnini 100. sünniaastapäeva.

Vanameister Valentin Kuik on juba aastaid jälginud sündmuste virvarri ümber Kalevipoja kuju – kas see tuleb Tallinna lahte või ei tule. 28. septembrist jõuab Sõpruse kino ekraanile «Kalevite kanged pojad» – tunnine dokumentaal kuulsast eeposekangelasest, mitte vähem kuulsast kujurist ja korruptsioonikahtlustest. Peaks «julgete filmide kino» repertuaari sobima nagu rusikas silmaauku!

Sõpruse kinno tasuks alates 19. oktoobrist tulla ka neil, kes on kannatamatult oodanud Jaan Toomiku lühimängufilmi «Oleg», kevadel ülinimeka Ober­hauseni festivali võistlusprogrammi valitud linateost – lugu ühest piinavast mälestusest, pärit sundajast Nõukogude armees, ja sümboolsest palverännakust, et sellest vabaneda. Loodetavasti ei jää ime tabamata!

«Olegi» partneriks tuleb kinoringil teine lühimängufilm – noore Martti Helde «Külm on», mis räägib lugemiskirglikust Aggivaldist, kelle hobiks on lõpulehekülgedeta praakraamatutele ise lõpud kirjutada.

Suvel elas kogu Tartu kaasa Mart Kivastiku täispika mängufilmi «Üks mu sõber» võtetele – kinolinal hakkab see jooksma 12. novembrist. Peaosaliste trio on võimas: Aarne Üksküla, Aleksander Eelmaa ja Rita Raave. Kontrollseanss näitas, et tegu on üle mitme aja väga sooja ja elujaatava filmiga, mis võiks eesti vaatajale igal juhul korda minna, vähemalt kinnitab seda produtsent Anneli Ahven.

Suve hakul saabus nimekast Sundance’i Instituudist telegramm, mis teatas, et Marianna Kaadi dokumentaalfilm «Auk nr 8» on valitud nende 18 sekka, kes pälvivad instituudi rahalise toetuse – seda ligemale 800 projekti seast. Pooleteisetunnine teos jälgib elu ühes vaesuses virelevas Ukraina väikelinnas, mille elanike peamine sissetulekuallikas on kivisöe illegaalne kaevandamine. Teose kinoring peaks kätte jõudma detsembris.

Detsembrisse jääb ka elava klassiku Mati Küti nukufilmi «Taevalaul» väljatulek – see 45-minutiline lugu hakkab jooksma Artise kinos. Kas on võimalik Kuul ära käia ühe hingetõmbega? Kütt tõestab, et on – postiljon Raini näitel. Sosistatakse, et tegu olevat koguni loomingulise kokkuvõttega.

See pole veel kõik. Kinoring mõlgub mõttes ka neil, kes toovad välja Ervin Õunapuu lühimängufilmi «Taevavõti» – selles satub maapoiss Ekke esimest korda suurde linna ja usub, et kõik, mida räägitakse ja tehakse tõsise näoga, on arukas –, Anu Auna lühimängufilmi «Vahetus» – psühholoogiline draama, peaosades Mari Abel ja Katariina Lauk –, ja Andres Söödi dokumentaalfilmi «Kodu-käija», viimast küll ennekõike Tartut silmas pidades.

Miks just Tartut? Põhjus lihtne – pooleteisetunnine portree vestab Tartu vaimust Hando Runnelist. Kindel on see, et «Kodu-käija» tuleb välja ­DVD-l, lisadega.

Savisaar, Edgar Savisaar
Neil, kes ei malda ära oodata
6. novembrit, kui teleekraanile jõuab uue sarja «Klass: elu pärast» esimene osa, tasub juba nädal varem jalge alla võtta tee Ar­ti­sesse – just sellesse kinno jääb nädalaks enne telepurki jõud­mist iga osa, ja osi on seitse.

Ai-ai-ai, peaaegu oleks ära unustanud veel ühe vaieldamatult aasta oodatumate sekka kuuluva esilinastuse, mis aasta lõpus, enne pildikasti, kompab samuti kinolevi võimalust. «Savisaar, Edgar Savisaar» – sellist kelmikat pealkirja kannab see Toomas Lepa, Mati Talviku ja Peeter Ernitsa dokumentaal, mis valmib erakapitali toel ja, nagu rõhutab Lepp, sõltumatute autorite käe all. Filmi täiendab saatesari, milles Eesti poliitikud, ühiskonna- ja kultuuritegelased püüavad tabada Savisaare    fenomeni.

Produtsent saadab reklaamlauseks ka kolm tsitaati, millest Tiit Vähi ja Heinz Valgu oma jätan ma praegu enda teada, tuues ära üksnes Andrei Hvostovi oma: «Edgar Savisaar on liiga võimas, et olla kõigi poolt armastatud.»
On ka neid, kes lähevad (pärast esilinastust) otse televiisorisse. Nii laseb ETV 15. septembril välja Dorian Supini dokumentaali «Õrn on öö» – usaldustelefoni töötajatega koos minnakse selles inimkannatuste viimase piirini.

ETV ekraanile jõuab peagi ka Liina Paakspuu «91 kilomeetrit» – mitte just kõige tavalisem kroonikafilm, või nagu ütleb produtsent Kiur Aarma, «pisut nihestatud» pilk Eesti elule aastal 2009 91 kilomeetri kauguselt Tallinnast. Diktor näiteks laulab – Jaan Pehk!

TV 3 toob aga välja Peeter Simmi lühimängufilmi «Kõige kallim lumi» – eelarvetu loo näitlejannast, kes naaseb pärast välismaal kuulsuse kogumist tühjakspigistatuna kodukamarale. 25-minutiline teos, peaosas Maria Avdjuško, kasutab ära dekoratsiooni, mis kerkis endisesse Dvigateli tehasehoonesse seoses vene muinasjutufilmi «Võlukarikas» võtetega.

Eesti osalusega «Võlukarikas» ise peaks kinoekraanile jõudma järgmise aasta alguses – siis juba ruumilisena, 3D-formaadis.

Sügistalviseid esilinastusi. Väike spikker kodumaise filmi huvilisele

Mängufilmid
•    «Üks mu sõber», rež Mart Kivastik (Exitfilm)
Lühimängufilmid
•    «Oleg» (pildil), rež Jaan Toomik
 (Allfilm)
•    «Külm on», rež Martti Helde (Allfilm)
•    «Vahetus», rež Anu Aun (Luxfilm)
•    «Taevavõti», rež Ervin Õunapuu (Film Tower)
•    «Kõige kallim lumi», rež Peeter Simm (Taska Film)

Animafilmid
•    «Taevalaul», rež Mati Kütt (Nukufilm)
Dokumentaalfilmid
•    «Saime kokku Solenzaras», rež Vahur Laiapea (Ikoon)
•    «91. kilomeeter», rež Liina Paakspuu (Traumfabrik)
•    «Tsirkuselaps», rež Manfred Vainokivi (Filmivabrik)
•    «Õrn on öö», rež Dorian Supin (F-Seitse)
•    «Kalevite kanged pojad», rež Valentin Kuik (F-Seitse)
•    «Kodu-käija», rež Andres Sööt (F-Seitse)
•    «Filmilooja profiil: Lennart Meri», rež Jaak Lõhmus (Estinfilm)
•    «Auk nr 8» (pildil), rež Marianna Kaat (Baltic Film Production)
•    «Lobotoomia», rež Juri Haštševatski (Baltic Film Production)
•    «Savisaar, Edgar Savisaar»», rež Toomas Lepp (Videomeedia)


Valmivad tänavu, kinos pigem 2011
Mängufilmid
•    «Kirjad Inglile», rež Sulev Keedus (F-Seitse)
Lühimängufilmid
•    «Legend Vägevast Seebist», rež Andrew Bond
(Mustfilm)
Dokumentaalfilmid
•    «Uus maailm», rež Jaan Tootsen (Kuukulgur)
•    «Inimese mõõt», rež Marianne Kõrver (Testfilm)
•    «Cubaton», rež Daniel Fridell (Film Tower)
•    «Kosmos 1968», rež Peeter Brambat (Ad Oculos,
Film Tower)