/nginx/o/2010/02/02/305266t1h3d3a.jpg)
Tartu rahu sõlmijast Jaan Poskast on ilmunud 500-leheküljeline koguteos «Jaan Poska oma ja meie ajas», mis avab tema töö tähendust mitmetes rollides.
Koguteos Eesti esimesest välisministrist jõudis kaante vahele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastatel 1905-1917 oli Poska Tallinna volikogu esimene eestlasest esimees ja Tallinna linnapea, seejärel Eesti Vabariigi esimene välisminister ja Tartu rahu läbirääkimiste juht, lisaks jõudis ta olla ka kohtuminister ning Asutava Kogu põhiseaduse komisjoni esimees, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Jaan Poska Mälestusfondi nõukogu esimehe Peeter Järvelaidi sõnul ei jooksnud just tänu Poskale Tartu rahuläbirääkimised ummikusse.
«See, et Poska süda vastu ei pidanud, tähendas ka seda, et ta oskas äärmiselt sissepoole elada,» rääkis Järvelaid ning lisas, et väga närvilises õhkkonnas tegutsedes jäi Poska väga rahulikuks.
Järvelaid lisas, et kui näiteks Tartu rahu läbirääkimiste delegatsiooni juhtinuks hoopis kindral Jaan Soots, oleksid läbirääkimised ilmselt katkenud.