Vaata, kes kultuuri- ja kunstinimestest said presidendi teenetemärgi
Täiendatud

Eesti lipp.

FOTO: Margus Ansu

President Toomas Hendrik Ilves annab Eesti Vabariigi 97. aastapäeva eel Eestile osutatud teenete tunnustamiseks 99 inimesele riiklikud autasud.

"Eesti tänab ja tunnustab teenetemärkidega erinevate elualade inimesi nii kodumaal kui ka kaugemal, kelle igapäevane pühendumus oma tööle, oma kutsumusele ning seeläbi Eesti paremaks muutmisele väärib meie riigi kõrgeimat tänu," kirjutab president Ilves teenetemärkide andmise otsuses. 

Eesti tänab tunnustatud teadlasi ja õppejõude. Valgetähe teenetemärgi saavad

  • maaülikooli teadusprorektor, maailmatasemel veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse professor Ülle Jaakma, kelle uurimisteemadeks on aretus loomakasvatuses ja kunstlik viljastamine;
  • Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika- ja loodusteaduskonna dekaan, professor Tõnis Kanger, kes on asümmeetrilise organokatalüüsi rajaja Eestis;
  • Tartu Ülikooli füsioloogilise genoomika professor Sulev Kõks, Maarjamõisa teaduslinnakusse rajatava siirdemeditsiinikeskuse vaimne arhitekt;
  • Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikaprofessor, Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Toomas Rang, kelle teadustöö põhisuunaks on pooljuhtelektroonika;
  • Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Seemnekeskuse osakonna juhataja, sordiaretaja Gunnar Koll, kes on aastatepikkuse tööga andnud suure panuse seemnetootmise ja –majanduse arengusse;
  • kirjandusteadlane ja semiootik Mihhail Lotman, kes töötab kultuuriteooria professorina Tallinna Ülikoolis ja semiootika osakonna vanemteadurina Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis;
  • akadeemik Karl Pajusalu, Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, kes on uurinud lõunaeesti murdeid ja on üks maailma esimese Mulgi keele sõnastiku toimetajaid;
  • Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg, kirjandusteadlane ja kriitik, kes on uurinud ka Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Karl Asti, Heiti Talviku, Villem Grünthali ja Henrik Visnapuu loomingut;
  • keeleteadlane, soome-ugri keelte uurija ja sõnaraamatute koostaja Paul Kokla, kes on oma aastakümnete töö koondanud ka Hiiu keele sõnaraamatusse;
  • klassikaline filoloog ja religiooniteadlane, Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo õppetooli patristika ja ladina keele lektor Marju Lepajõe, kes on koostanud "Kreeka-eesti Uue Testamendi õppesõnastiku", tõlkinud Platoni ja Plotinose teoseid, uurinud Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja varakristlikku kirjandust, platonistlikku ja uusplatonistlikku filosoofiat ning varakristliku munkluse teoloogiat;
  • loodushariduse edendaja ja teaduse populariseerija, ajakirja Horisont kauaaegne peatoimetaja, tõlkija ja toimetaja, mitme teadusfilmi stsenarist Indrek Rohtmets.

Valgetähe teenetemärgi saavad

  • tantsujuht Maido Saar, XIX tantsupeo "Puudutus" pealavastaja, laste ja noorte tantsuseltsi "Lee" asutaja ja kunstiline juht, kes on loonud ligi sada eestiainelist tantsu;
  • koorijuht, poiste- ja meeskooriliikumise üks eestvedajaid Hirvo Surva, üldlaulupeo "Aja puudutus. Puudutuse aeg" ning kahe noorte laulupeo kunstiline juht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimise eriala dotsent;
  • muusik ja helilooja Vaiko Eplik, kes on olnud tegev ansamblites Claire's, Birthday, Ruffus, Koer, Vaiko Eplik ja Eliit ning kes helindas animafilmi "Suur maalritöö";
  • helilooja, arranžeerija-orkestreerija ja kitarrist Tõnis Kõrvits, kes on kirjutanud ka rohkelt muusikat, eriti lastele;
  • muusik Margus Kappel, kes on mänginud rokkansamblites Ruja, Kaseke ja Rock Hotel, aga ka džässi Lembit Saarsalu ansamblis;
  • Hortus Musicuse asutajaliige, laulja ja vaimuliku muusika seadja Riho Ridbeck, kes on ka KOSK koori peadirigent ja EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse kammerkoori kauaaegne dirigent;
  • ansambli Svjata Vatra looja Ruslan Trochynskyi, eesti ja ukraina rahvakultuuri ja –muusika tutvustaja, kes on vahendanud ka Eestis kogutud annetusi Ida-Ukrainale.

Kultuuri- ja kunstielu rikastajatest saavad riiklikud teenetemärgi

  • teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, VAT Teatri ja Von Krahli Teatri asutajaid, kes pani alguse ka rahvusvahelisele teatrifestivalile Baltoscandal ja oli pikka aega selle kunstiline juht;
  • jõulise natuuriga näitleja ja omanäolise käekirjaga lavastaja ning punklaulupeo korraldaja Üllar Saaremäe, Rakvere Teatri peanäitejuht;
  • filmilooja Veiko Õunpuu, kelle tuntud filmid on "Tühirand", "Sügisball", "Püha Tõnu kiusamine" ja "Free Range" kaudu;
  • teatrikriitik Pille-Riin Purje, paljude teatrilooliste raamatute autor ja Raadioteatri toimetaja;
  • Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, arhitekt Veljo Kaasik, kes on arhitektuurse ruumi teemal alati sotsiaalselt erksa meelega;
  • isikupärase ja meeldejääva kunstnikukäega graafik Mare Vint, kes on viljelenud tuši- ja pliiatsijoonistust, enam kui 40 aastat aga valdavalt litotehnikat;
  • tekstiilikunstnik Ehalill Halliste, kes on osalenud oma töödega ligi sajal erineval näitusel, aga olnud ka kunstiõpetuse õpetaja Kohila gümnaasiumis;
  • karikaturist ja illustraator Hillar Mets, kes on töötanud Vanemuises, Joonisfilmis, ajakirjas Pikker ja viimased 17 aastat Eesti Päevalehes;
  • üle 20 aasta Postimehe karikaturistina töötanud illustraator Urmas Nemvalts;
  • Eesti vanim tegutsev näitleja Leida Rammo, kes on mänginud ligi 70 filmis ning töötanud Draamateatris, Estonias, Endlas, Noorsooteatris ja Rakvere teatris;
  • luuletaja, prosaist ja tõlkija Igor Kotjuh, kes pälvis mullu Kultuurkapitali venekeelse kirjanduse luulepreemia;
  • teatri-, tele- ja filminäitleja, vanameister Feliks Kark, kes on teinud kümneid rolle nii Rakvere teatris kui ka Pärnu Endlas, lisaks paljudes filmides ja on ka suupillimängu traditsiooni hoidja. 
Tagasi üles